Скачать книгу - Giidi Kasiraamat. Tallinnast Narvani

See raamat on moeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Tallinnas giidinatood alustades atesteerimiseks, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele vanalinna, kui neilegi, kel on huvi ja teadmistejanulihtsalt enese roomuks Tallinna vanalinna avastada.Ennekoike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hadavajalikudja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Ajaloolane Jaak Juske viib lapsed ponevale ja ullatusi tais ajarannakule mooda Tallinna.Tallinn on vaga vana linn – kui 2008. aastal tehti Vabaduse valjakul arheoloogilisi kaevamisi, satuti seal enam kui 5000 aastat vanale kiviaja inimeste peatuspaigale. Toona oli nuudse Vabaduse valjaku kohal merepiir.Nii pika ajalooga linnal on olnud ka mitu nime. Muinasajal siinkandis asunud eestlaste puitlinnust kutsuti Lindaniseks. 700 aastat oli Tallinna ametlikuks nimeks Reval, veneparaselt Revel. Venelased on nimetanud linna ka Kolovaniks. Kohalikud eestlased aga kutsusid oma kodulinna juba keskaja lopus Tallinnaks.Sel ajal – ehk parast Taani kuninga vallutust kaheksa sajandit tagasi – saigi Tallinnast toeline linn. Tegelikult jagunes tanane Tallinn toona kaheks voimukeskuseks, kes tihti omavahel tulis olid. Ajapikku umbritseti Tallinn ule kahe kilomeetri pika, rohkete tornide ja varavatega kivist kaitsemuuriga, mis kaitsesid linna edukalt ning on tanagi valdavalt alles. Vanade linnakindlustuste korval on vaga hasti sailinud ka ulejaanud vanalinn oma viilkatustega linnakodanike majade, raekoja, gildihoonete, mitmete kirikute ja kloostritega. Ka vanalinna tanavatevork on parit keskajast. All-linna sudameks olnud vana turuplats, nuudne Raekoja plats, on ka tana linna jaoks oluliste sundmuste toimumispaigaks. Paasi vanalinna muuride ja majade rajamiseks murti Lasnamaelt, sealt, kus tana asub Pae park ja jarv.Tallinn on tais ponevaid lugusid! Parast nende lugemist votke koos perega ette jalutuskaik neid kohti ja lugusid avastama!

Mis on kaugvaatlus?Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meeltevaline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ukskoik millist sihtmarki – isikut, objekti voi sundmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmarki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmark voib asuda vaatleja korvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma voi teoreetiliselt ukskoik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tahtsuse. Kaugvaatluse kui moistusetehnika muudab eriliseks see, et seda voib kasutama oppida praktiliselt igauks.Kaugvaatlemise termin voeti kasutusele 1971. aastal parast tuhandeid Ingo Swann’i, Janet Mitchell’i, Karlis Osis’e ja Gertrude Schmeidler’i poolt labi viidud meeltevalise tajumise eksperimente. Ingo Swann oli ka see, kes kaugvaatles 1973. aastal tapselt planeet Jupiteri umber olevad rongaid, mille olemasolu kinnitasid hiljem kosmosesondidega saadud andmed.Kes voib kaugvaatlejaks oppida?Selle moistusetehnika voib ara oppida praktiliselt igauks. Sa ei pea selleks olema sensitiiv, kuid tehnika omandamine nouab jarjekindlat harjutamist. Kaugvaatlemise oppimist on vorreldud muusikainstrumendi mangima oppimisega. Koigepealt on vaja ara oppida tehnika ning seejarel harjutada-harjutada-harjutada.Kaugvaatlemist saab naiteks kasutada oppimisel voi opetamisel. Kujuta ette naiteks ajalootundi voi kodutood, milles opilased kasutavad teatud sundmuste vaatlemiseks ja uurimiseks kaugvaatlust voi lihtsalt omaenda aktiveeritud sensitiivseid voimeid. Samamoodi void sa kaugvaatlust voi selle treenimise abil oma aktiveeritud sensitiivseid voimeid kasutada:• uurimustoodel ja uuringutes;• tervendamisel ja parimate ravimeetodite leidmiseks;• kunstiliste ideede leidmiseks;• sobiva elukoha voi partneri leidmisel;• sobiva personali valikul;• ari- ja isiklike probleemide lahendamisel;• ari- ja isiklike otsuste tegemisel;• borsi- ja majandustsuklite voimalike liikumiste vaatlemiseks;• uute ari-, tehnoloogialaste ja muude ideede leidmisel;• spordivoistluste tuleviku voimalike tulemuste vaatlemiseks;• voimaliku tuleviku ja minevikusundmuste ning kosmose uurimisel;• olendite ja objektide leidmisel;• kuritegude lahendamisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);• kadunud isikute leidmisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);• koigeks muuks, mille kohta sa infot saada tahad.Siin raamatus on koik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi voi sundmuse kohta info parimiseks, oma kusimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks. Ja sa ei pea selle eest maksma sadu eurosid raamatute ning kaugvaatluskursuste ostmise eest nagu mina olen seda teinud.Tommi TopelundRaamatu autor

Kes on oige eestlane? Sellele kusimusele on vastuseid otsitud aastasadu, kuid ilmeksimatut viisi «toelise eestlase» valjaselgitamiseks pole siiani leitud. Nuud on see lopuks olemas! «Eestlase kasiraamatust» leiad tapselt sada asja, mida iga oige eestlane teeb. Oled sa Lembitu soo vaariline voi kannatasid su esivanemad ilmaasjata? Hakka lugema ja saad teada!
Vahur Kersna:  "Eelarvamused kukuvad «Eestlase kasiraamatut» lugema jaades kildudeks.
See raamat on justkui jooksu pealt ploksitud album fotodest, kuhu Mihkel elu jooksul on kogunud inimesi. Tundub, et usna valimatult, ulevalt ja alt, paremalt ja vasakult. Nuud siis vaatame koos neile piltidele otsa ja – mida me naeme?! Pagan, see seal on ju tadi Maimu! Ja kas too paks karakas ei ole mitte ulepollu Lembit? Aga seal – raisk, olengi mina va!?
Monedele nagudele on Mihkel vuntsid kulge joonistanud, monedele ninadele ja korvadele lisanud fotoshopis voluumi. Aga see on kunstniku oigus. Ja kui me lepime kokku, et tegu on kunstiga, siis nuusi kustotsast tahes – teos ei lohna ei psuhhotroonikute, absindi ega lihtsa meeltesegaduse jarele. Tegu on valusalt kaine, tou- ja stiilipuhta fotokaprealismiga." EPL 8.11.2017
Raul Ranne: «Kindlasti on see lustakam ja hoogsam kui seitsme aasta eest ilmunud tuimavoitu „Sellised nad on… eestlased” (autorid Hilary Bird, Lembit Opik, Ulvi Mustmaa). On kohti, mis panevad muhelema. Mond eestlasi n-o defineerivat nahtust kirjeldab Raud nauditavalt hoogsalt.» EPL 8.11.2017
Raamatust leiad pika ja pohjaliku testi, mis selgitab valja mitu protsenti oiget eestlast sinus tegelikult on!