Скачать книгу - Koer, hobune ja tudruk

Gallagheri Akadeemia vaidab end olevat tutarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tahendab selles koolis kehaline kasvatus suvenemist voitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ulevaate moodsamatest keemiasoja trendidest ja kodutoode hulka kuulub salakoodide murdmine.Ehkki opilane Cameron Morgan oskab neljateistkummet keelt ja suudakstappa mehe oma paljaste katega seitsmel fantaasiarikkal moel, pole tal aimugi, mida ette votta siis, kui ta kohtab tavalist poissi, kes peab teda tavaliseks tudrukuks.New York Timesi bestsellerPABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

2013. aastal Nobeli kirjandusauhinna voitnud Kanada autori Alice Munro esimene eestindus tutvustab kirjaniku novelliparemikku. “Kerjustudruku” kumnes novellis avaneb kahe naise lugu, milles nende elu keerdkaigud, eri vanuses kogetud hirmud, painavad kahtlused ja ilmutuslikud hetked poimuvad elavate piltide mustriks. Tudruk, naine, ema, naitleja, oppejoud, armastaja, hooldaja, hooldekodu elanik – koik need rollid loob Munro talle omase napi kujundikeelega, mille sugavus on ometi andnud pohjust vorrelda tema jutte romaanidega. Flo ja Rose’i lood, mis saavad alguse fiktiivsest Kanada vaikelinnast Hanrattyst ajavahemikul teisest maailmasojast kuni 1960. aastateni, ei lope raamatu viimasel lehekuljel, lummates lugejat veel kaua parast seda, kui ta on raamatu kaest pannud.

Mida otsib Kesk-Eesti metsade vahel kasvanud tudruk 25 miljoni elanikuga hiigellinnast, kus majad ulatuvad taevani ja tipptunnil muttab metroojaamas terve Eesti elanikkonna suurune inimhulk?Otsus Shanghaisse kolida oli teadlik valik. Tahtsin sukelduda taiesti teistsugusesse keskkonda ja selle endale „kodustada”. Mitte uhte sulada ega shanghaistuda, vaid vaadelda, kogeda ja aktsepteerida, et inimsuhted ja riigikord voivad toimida totaalselt teisiti, kui meie oma matta otsas harjunud oleme.Esialgu plaanitud paariaastane periood Shanghais on markamatult veninud ule kuue aasta pikkuseks ja mahutab hulganisti erilisi elamusi: tootamine EXPO-l, esimese rahvusvahelise konverentsi juhtimine, kaasaloomine maailma korgeimal trepijooksul, lahitutvus kohaliku haiglasusteemiga ja palju muud. Ja koige selle korval olen todenud, et Shanghai on hoolimata suurusest ja eksootilisusest uks turvaline ja sobralik linn.

Gallagheri Akadeemia vaidab end olevat tutarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tahendab selles koolis kehaline kasvatus suvenemist voitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ulevaate moodsamatest keemiasoja trendidest ja kodutoode hulka kuulub salakoodide murdmine. –Cammie Morgan leidis imelise poiss-sobra Joshi, kuid sunniti temast loobuma. Suda murtud, ei ihka ta nuud muud kui uut rahulikku semestrit. See on muidugi tuhi lootus, kui sa parined auvaarsest luurajate suguvosast ja kaid erakordsetele tudrukutele moeldud spioonikoolis.Cammie puuab kangesti olla tavaline tudruk, kuid ohtlik elu ei jata teda maha. Koos sopradega avastab ta, et kool valmistub voorustama imelikke kulalisi, kel koodnimeks Mustsarv. Ja siis suudistatakse just teda koigi kooli saladuste tosisesse ohtu seadmises. Et tode lagedale tirida ja Cammie suust puhtaks pesta, ronivad tema ja ta sobrad oige pea kooli salakoridorides ja jalitavad koike ning koiki. Ehkki nad on treenitud spioonid, on vastased seekord nutikamad (ja nunnumad) ning panused korgemad – nii kooli saatuses kui ka Cammie sudames.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Mehhikos on eluliselt tahtis olla inetu voi vahemalt vaga tavalise valimusega tudruk. Ilusad tudrukud roovitakse ara. Mehhikos utlevad emad tihti, et sundis hoopiski poiss. Raamatu peategelane Ladydi Garcia Martinez elab kuuliaukudest rougearmilises Guerreros, halbade uudiste osariigis. Ta elab kulas, kuhu ukski opetaja ei jaa. Ladydi ja ta soprade telekaharidusega emad kaevavad tutarde narkokaupmeeste eest peitmiseks poldudele auke, tudrukute isad on lainud ara ule joe Uhendriikidesse. See on lugu suureks saamisest, mis toimub ka siis, kui lapsepolve ei ole eriti olnudki. Seda pohjusel, et Ladydi ja tema ema teavad liiga hasti, kuidas Mehhikos asjad kaivad. Tihtipeal uletab nende kahe diagnoos maa hadadele tabavuselt, aga eelkoige vaimukuselt ja elujaatavuselt, sadade ajakirjanike, inimoiguslaste ja rahvusvaheliste ekspertide analuusi. Jennifer Clement (1960) on USA paritolu Mehhikos elav luuletaja ja kirjanik, vastne PEN-klubi president. Tema viimane ja seni auhinnatuim romaan „Palved roovitud tudrukute eest“ (Prayers for the Stolen, 2014) joudis paljudesse Euroopa ja Ameerika raamatugallupitesse ning on tolgitud juba enam kui 20 keelde. Ka kirjaniku ametivennad on kinnitanud, et raamatu rolli teadlikkuse tostmisel ja empaatia sisselulitamisel on voimatu ule hinnata. Aarmiselt tapsed, leidlikud ja vaimukad kujundid oitsevad lugejas edasi sama varvikalt nagu raamatus tegelastele nende saatust ette kirjutavad moonipollud ning kirja pandud read suudavad sokeerimisest enamat.