Скачать книгу - Vilja teine elu

29. detsembril 1951.a. Serga kulas, Meremae vallas, Vorumaal, nagi ilmavalgust pisike poisinaapsuke, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et sellest raamat vois saada. Autori eelmine teos “Kuuvirvendus" sundis lastelaste jaoks. Temas on ajastute hongu ja «Taadu» toimetamist selle keskel…Poliste Setomaa juurtega olles ja suurema osa elust looduslahedast eluviisi motetes hoides, sundis kirjutamisainet ka edaspidiseks. Kaesolev teos “Olla keegi teine" on raamat sellest, millisena on autor oma kujutlustes nainud uhe Setomaa kula sundi tollel kaugel ajal, kui metsad olid suured…

Jaan Kaplinski esseistikat

Iga inimese, ka koige silmapaistmatuma, elukaik on ainulaadne ja kordumatu ning vaariks seega omaette romaani. Ka Rakvere koolitudruk Vaike vaatas juba varases nooruses tema ees saravale eluteele suurte lootustega, sest see pidi andekaks tunnistatud tudrukut viima ainult ulesmage, saama taevatrepiks, mille lopul ta sinilinnu tiivul korgustesse touseb. Paraku tegi karm elu tema plaanidesse peagi oma korrektiivid ja toestas, et andekus on ainult imetilluke eeldus selleks, et aravalituks saada; sinilinnu puudmiseks peab inimene lisaks andekusele omama veel palju muud, koigepealt raudkindlat tahet eesmargi nimel oma norkusi voita ja emotsioone juhtida. Aga alati ei piisa sellestki – kui suured ajaloolised sundmused kogu rahva elu segamini loovad, saab varem nii ahvatlenud sinilinnu puudmisest vaid soov ellu jaada. See on lugu Vaike Katterist – pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvoorast ja ometi koikidele rasketele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja kumnekordsest vanaemast. Lugu, mis peegeldab selle roomsaloomulise naise roomuvaest elu labi viiekumne aasta.

Hooldekodust pogenenud Tiina on leidnud ules tutre ja kohtunud taas kunagise armastatu Erikuga, keda ta ka koige raskematel aegadel pole unustanud. Kuigi armastuseotsingud viivad Tiina ootamatutele radadele, naib, et nuud on ta leidnud nii onne kui ka hingerahu, kuid minevikusuhted tulevad taas Tiinat painama, seades ohtu tema vaimse ja fuusilise tervise.

Jatkub esimesest raamatust tuntud tegelaste elukaigu jalgimine, keskseks kujuks touseb seekord psuhhiaater dr. Karl Moorits. Suzee pohiliini korval on oluline tahtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures valja joutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.[…]“Sul on hysteria naturalis,” kuulutas Karl. Kuulutas seda miskiparast karmilt ja suudistavalt. “Muidugi moista,” vastas tadi tosiselt. Ning tegi siis taiesti ootamatult Karlile silma. See, kuidas ta seal istus, jalle uhke nagu Seeba kuninganna, mis sest, et ta uhkeid pitsidega aluspukse viiv tagasi terve ilm oleks voinud imetleda, jalle tahtsust ja enesekindlust tais, ajas Karlile naeru peale: “Oled ikka uks va…” Milline “va” – see jai Karlil utlemata.[…]