Скачать книгу - Punase surma mask

"Tosielulistel sundmustel pohinevas raamatus kirjeldab Anita Moorjani, kuidas tema keha hakkas parast neli aastat kestnud voitlust vahiga kurnatult ules utlema. Pahaloomuline haigus oli vallutanud kogu organismi. Samal ajal kui Anita elunditalitlus lakkas, joudis naine erakordsesse surmalahedasse seisundisse, milles moistis enda toelist vaartust ja oma haiguse tegelikku pohjust. Uuesti teadvusele tulles avastas Anita, et tema tervislik seisund oli hakanud kiiresti paranema, ning paari nadala parast kirjutati ta haiglast valja… ja tema kehas polnud enam jalgegi vahist!Anita meenutab raamatus oma Hongkongis veedetud lapsepolve, valjakutseid karjaari rajamisel ja oma toelise armastuse leidmist; samuti seda, kuidas ta joudis lopuks haiglavoodisse, kus trotsis koiki meditsiinialaseid teadmisi. Traditsioonilisest hindu perest parit Anita oli tudrukupolves sageli kultuuriliste ja usuliste tavade pillutada. Tanu teispoolsuses kogetule joudis naine aratundmiseni, et temas endas on vagi tervenemiseks… ja et universum katkeb selliseid imesid, mida ta poleks iial osanud ettegi kujutada. Raamatus „Minu imelise tervenemise lugu"« jutustab Anita avameelselt sellest, mida ta oppis oma haiguse, tervenemise, hirmude, armastuse ja igas inimeses leiduva vorratu olevuse kohta. Enne vahidiagnoosi tootas ANITA MOORJANI aastaid arimaailmas. Tema imeparane ja liigutav surmalahedane kogemus muutis taielikult naise ellusuhtumist. Tema praegust tood mojutab teispoolsuses leitud moistmise sugavus.www.anitamoorjani.com»

"Elu kestab pikka aega – seitsekummend, sada aastat. Surm onintensiivne, sest see ei kesta pikka aega – see kestab vaid hetke; see tulebtervikuna, mitte fragmentaarselt. See on nii intensiivne, et midagiintensiivsemat polegi.Kui me motleme surmast, hakkame kartma, aga kui me pole elus enam millegikulge klammerdunud, siis voib surm kas voi praegu tulla ja sa tervitad seda.Siis oled minekuks taiesti valmis. Selline vabadus on koigi inimestereligioossete otsingute eesmark. Olles vaba klammerdumisest, oled vaba surmast.Olles vaba klammerdumisest, suudad siseneda universumi valgusesse ja saadasellega uheks. Ja see on suurim onnistus, ulim ekstaas, kus enam midagi muudpole olemas. Sa oled koju joudnud.Kuidas ennast ette valmistada, nii et kui surm tuleb, oled rahulik, taielikultvirge ja teadlik, ootamas, valmis surmaga kaasa minema, valmis sellele jargnemaja seda omaks votma? Just sellest Osho „Elamise ja suremise kunst”raagibki.Osho (1931–1990) on uks tuntumaid ja provokatiivsemaid ¬tanapaevamustikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot ¬uheks „20. sajanditegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „koige ohtlikumaks inimeseks parastJeesus Kristust”. Tema opetuste moju on uha kasvanud ning jouab vaimseteotsijateni koikjal -maailmas

Tom Bryce tegi seda, mida oleks teinud iga korralik inimene. Ent mone tunni jooksul, mil ta puudis rongis tema korvale unustatud CD-d omanikule tagastada, sai temast johkra morva ainus tunnistaja. Peagi ahvardatakse ta pere tappa, kui politsei juhtunust teada saab. Abikaasa Kellie ohutusel teeb ta siiski avalduse morvaruhmale, mida juhib komissar Roy Grace, mees, kellel tuleb rinda pista ka oma isiklike deemonitega. Ning sellest hetkest saab Bryce?ide pere tapmisest kindel tosiasi ning voigas vaatemang.

MOOLOK on votnud Thomaselt koik: tema elu, malestused ja nuud ka ainsad sobrad – valujad. Aga viimaks ometi on koik labi. Katsed on lopetatud. On jaanud vaid viimane test. Thomas sai jagu laburindist. Elas ule Polenu. Ta riskiks soprade paastmise nimel koigega. Valede aeg on umber, tode saab olema hirmuaratav. Tode voib olla see, mis koigele lopu teeb. Kas keegi jaab ellu? Surma ravim“ on jarg James Dashneri romaanidele „Laburindijooksja“ ja „Polenu katsed“ (molemad on eesti keeles ilmunud 2014. aastal).

Eesti kirjanduses on seniajani ebaproportsionaalselt vahe zombisid ehk siis ebasurnuid, kes kas osavate surnumanajate tahtel voi mingite salaparaste loodusnahtuste mojul hauast valja ronivad – selle tuhimiku on Maniakkide Tanav oma verd tarretama paneva raamatuga nuud taitnud. Autor on kohalikele ulmesopradele tuntud juba ule kumne aasta. 90ndate lopus ilmunud mitu novelli kuulutasid omanaolise ja tugeva autori sundi. Esimene poordumine pikema zanri poole toi kaasa aramarkimise 2000. aasta romaanivoistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad labi“, mille Eesti fantaasiakirjanduse austajad vaga hasti vastu votsid.