Скачать книгу - Vaikese Heidi uued lood

Valik tuntud prantsuse kirjaniku Charles Baudelaire'i (1821-1867) luhijutte ja -palasid Marie Underi tolkes.

Loo sisu on armas, aga realistlik – vaike Heidi on orb. Ta peab minema elama oma vanaisa juurde, kes on korgel magedes kitsi karjatav pahur erak. Kularahvas haletseb tudrukut, kuid paikeseline laps naeb vanaisas vaid head ning tema siirus paneb vana mehe vahehaaval andestama nii endale kui ka teistele.

Abiserif Mackenzie Stewart kavatseb veeta pika vaikse nadalalopu New Hampshire’is, kuid sobratari, foderaalkohtunik Bernadette Peachami jarveaarse majakese ees runnatakse teda johkralt. Mackenzie peletab kallaletungija eemale, kuid tollel onnestub pogeneda. Koik margid viitavad toenaosusele, et tegemist on hullunud vanderselliga, kuni saabub FBI eriagent Andrew Rook.Mackenzie murdis Rookiga endale antud lubadust mitte uhegi oiguskaitsetootajaga suhet luua, kuid teab, et mees ei soitnud Washingtonist kohale selleks, et suhteid klaarida, vaid tegeleb juhtumi uurimisega. Kui jaht salaparasele kurjategijale jatkub, votavad sundmused ootamatu poorde…

Bill Bryson kirjutas raamatu „Ulestahendusi vaikeselt saarelt: ameeriklane Suurbritannias“ 1995. aastal, vahetult enne naasmist Ameerika Uhendriikidesse, kust ta parit on, otsustades enne lahkumist talle enam kui kakskummend aastat koduks olnud riigis huvastijaturingreisi teha. Tanaseks on raamatut muudud enam kui miljon eksemplari, seda on tolgitud paljudesse keeltesse ja 2003. aastal valisid raadiojaama BBC 4 kuulajad selle Inglismaad koige paremini iseloomustavaks raamatuks.Bryson alustab oma teekonda sealtsamast Doverist, kus ta 1973. aastal esimest korda Suurbritannia pinnale astus; poikab oma retkel labi Holloway vaimuhaiglast, kus ta kunagi oma naisega kohtus; kulastab paljusid erinevaid piirkondi ja jouab viimaks valja Sotimaa kirdepoolsesse tippu. Ta liigub bussi ja rongiga uhest pubist ja linnast teise, naerab nii oma teel kogetu kui ka iseenda ule ja juhib talle omase, sageli loikava sarkasmiga tahelepanu sellele, mida britid ise margata ei oska, ei taha voi ei viitsi.2003. aastal poordus Bryson tagasi Uhendkuningriiki ja sai 2015. aastal Briti kodakondsuse. Sellele eelnenud ringsoidust mooda Suurbritanniat sundis reisiraamat „The Road to Little Dribbling“, mida voib lugeda raamatu „Ulestahendusi vaikeselt saarelt“ jarjeks. Britid ise nimetavad Brysonit oma rahvuslikuks aardeks.