Скачать книгу - arslaste teine sissetung. Sari: "Orpheuse Raamatukogu

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…

29. detsembril 1951.a. Serga kulas, Meremae vallas, Vorumaal, nagi ilmavalgust pisike poisinaapsuke, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et sellest raamat vois saada. Autori eelmine teos “Kuuvirvendus" sundis lastelaste jaoks. Temas on ajastute hongu ja «Taadu» toimetamist selle keskel…Poliste Setomaa juurtega olles ja suurema osa elust looduslahedast eluviisi motetes hoides, sundis kirjutamisainet ka edaspidiseks. Kaesolev teos “Olla keegi teine" on raamat sellest, millisena on autor oma kujutlustes nainud uhe Setomaa kula sundi tollel kaugel ajal, kui metsad olid suured…

Jaan Kaplinski esseistikat

Iga inimese, ka koige silmapaistmatuma, elukaik on ainulaadne ja kordumatu ning vaariks seega omaette romaani. Ka Rakvere koolitudruk Vaike vaatas juba varases nooruses tema ees saravale eluteele suurte lootustega, sest see pidi andekaks tunnistatud tudrukut viima ainult ulesmage, saama taevatrepiks, mille lopul ta sinilinnu tiivul korgustesse touseb. Paraku tegi karm elu tema plaanidesse peagi oma korrektiivid ja toestas, et andekus on ainult imetilluke eeldus selleks, et aravalituks saada; sinilinnu puudmiseks peab inimene lisaks andekusele omama veel palju muud, koigepealt raudkindlat tahet eesmargi nimel oma norkusi voita ja emotsioone juhtida. Aga alati ei piisa sellestki – kui suured ajaloolised sundmused kogu rahva elu segamini loovad, saab varem nii ahvatlenud sinilinnu puudmisest vaid soov ellu jaada. See on lugu Vaike Katterist – pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvoorast ja ometi koikidele rasketele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja kumnekordsest vanaemast. Lugu, mis peegeldab selle roomsaloomulise naise roomuvaest elu labi viiekumne aasta.