Скачать книгу - Onu Bella Dekameron

Полный вариант заголовка: «Peace in believing : a memoir of Isabella Campbell of Fernicarry, Rosneath, Dumbartonshire / [Robert Story]».

1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on uhte Firenze lahedasse villasse varjunud ruhm inimesi – seitse neidu ja kolm noormeest, kes hakkavad ajataiteks ning ohutunde peletamiseks jutustama lugusid. Kumne paeva jooksul jouab neist igauks raakida kumme lugu. Lood on erinevad – uhed ulistavad maiseid roome ja lobusid, teised hoiatavad abielukaride eest, kolmandad pilkavad kloostriasketismi ning jumalasulaste silmakirjalikkust ja liiderlikkust. Niisugune on itaalia renessansiaja suurkirjaniku Giovanni Boccaccio (1313-1375) teose «Dekameron» taust ja saja novelli sisu, mille pohjal itaalia filmirezissoor Pier Paolo Pasolini on 1970.a. loonud suureparase filmi.

Itaalia renessansiajastu uhe suurima kirjaniku Giovanni Boccaccio novellikogu. Olgu need novellid millised tahes, nad voivad kahju tuua ja kasulikud olla nagu koik muudki asjad, ikka selle jargi, missugune nende kuulaja on. Kes ei teaks, et inimestele on vein Cinciglione, Scolajo ja paljude teiste arvates vaga hea asi, kuid kahjulik sellele, kes palavikus on? Kas me hakkame nuud utlema, et vein on halb, kuna ta on kahjulik neile, kes palavikus viibivad? Kes ei teaks, et tuli on surelikele vaga kasulik ja koguni hadatarvilik? Kas me hakkame nuud utlema, et tuli on halb, sest ta poletab maju, kulasid ja linnu? Ka relvad kaitsevad neid, kes tahavad rahus elada, ja ometi toovad nad sageli inimestele surma; iseenesest pole nad kahjulikud, kull on aga nad seda inimeste tottu, kes neid kurjasti tarvitavad. Rikutud aruga inimene ei moista uhtki sona kainelt ja nagu tal mingit kasu pole sundsatest sonadest, nonda saavad sonad, mis ehk paris sundsad pole, oige aruga inimest sama vahe maarida kui pori paikesekiiri voi maa peal olev mustus taevailu. Millised raamatud, millised sonad, millised tahed on puhamad, ullamad, auvaarsemad kui puhakiri? Kuid eks ole olnud kullalt neid, kes seda valesti tolgitsedes ennast ja teisi hukatusse on viinud? Iga asi iseenesest on millekski kolblik, kuid halva tarvitamise juures voib ta paljudele kahju tuua. Nonda on lugu ka minu novellidega. Kes neist halba nou voi halba eeskuju laheb otsima, see voib sealt ka takistamatult leida seda, mis vahest tas endas juba enne olemas oli, ja ta hakkab seda sealt valja pigistama ning kiskuma. Kes aga neist novellidest head vilja soovib saada, selle eest ei hoia nad midagi varjul, ja nad on ka alati tulusad ning sundsad, kui neid lugeda oigel ajal ja niisugustele inimestele, kelle jaoks nad on jutustatud. Kes peab lugema issameiet, tegema vorsti voi kupsetama kooki oma pihiisale, see jatku nad sinnapaika: nad ei jookse kellelegi jarele ega sunni ennast kellelegi peale, olgugi et vagatsejad vahetevahel selliseid asju ise raagivad ja ka teevad.

Ajal, mil Euroopa Liidu reakodanik on harjunud sisustama oma kulmkappi supermarketist ostetud anonuumsete purgikestega ega tee loodusesse sattudes vahet kuuse ja kase vahel, mojub Onu Bella otsekui moni Jules Verne’i kangelane, kes uksikule saarele joudes millestki puudust ei tundnud. Ammendamatud teadmised kokakunsti ning aianduse valdkonnas muudavad Onu Bella alistamatuks – tema oskab iga puuoksakese enda heaks toole panna, naiteks holmikpuu lehtedega peseb ta pead ning tulemus saab hea. Arusaadavalt ei hoia Onu Bella oma teadmisi endale, vaid jagab lahkelt lugejatega. Seetottu on tegemist vaga praktilise teosega, mida voib lugeda ka kui koka- voi nouanderaamatut. Aga kuna autoriks on Onu Bella, siis lisandub sellele veel palju muud. Sest onud voivad raakida millest tahes, alati on huvitav. Teate ju kull – hunt vaatab ikka metsa poole, sama lugu on onudega! Meeldivat kulaskaiku ja tundke end Onu Bella juures nagu kodus! Andrus Kivirahk (kirjanik)