Скачать книгу - Magus loks

E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab uhest taiesti harilikust Eesti maapoisist nonda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepolvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust parandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Labi noukogude aja seikluste jouab martsipanimeister kupsemasse ikka ning leiab lopuks ka oma elu armastuse…

Maandun lennukiga oises Sofias uheskoos sober Askoga. On 2005. aasta 25. september. Lohistame oma kohvrid vanast vasinud terminalist valja ja kohtume kamraad Parlaga.Lammatav soojus tervitab uksel ja sunnib joped kotisangade vahele. Miski ei viita sellele, et viis aastat hiljem maksan siin riigis 60 inimesele palka ja olen bulgaarlastega suureks sobraks saanud.Akki tundume endale hirmus targad. Me ju teame tapselt, mis siin riigis jargmistel aastatel juhtuma hakkab. Kohe-kohe saabub siia Euroopa Liit, koik saavad rikkamaks, korruptsioon ja kuritegevus kaovad, inimesed saavad kultuurseks, sportlikuks ja ausaks. On selge, et just nuud ja just siin tuleb midagi ette votta. Ettevotte alustamine on usna romantiline periood. Koduigatsus tekib parast kolme kuud. Suur stardierutus ja seiklusjanu kaob loplikult alles teisel aastal. Uue ettevotte romantika saab mooda kolmandal-neljandal aastal. Uhkustunne kaima saadud ettevotte ule ei kao kunagi.Nii nagu kogu Bulgaaria on tais vastuolusid, erinevad ka eestlaste malestused. Uhele eestlasele on see sooja rannaliiva, puuviljakompottide ja magusate tomatite, teisele aga valede, raha kaotamise ja hapude viinamarjade maa.Janek Balonski

Alates moodunud sajandi keskpaigast peetakse oluliseks tervisenaitajaks vere vaikest kolesteroolisisaldust. Kolesteroolile keskendudes andsid teadlased meile uue toitumissoovituse: vahendage rasva tarbimist. Vahem rasva toidus tahendab vahem rasva organismis. Ent inimkonna areng annab tunnistust vastupidisest. Paljudes maailma riikides mollab rasvumis- ja diabeediepideemia.Teadusajakirjanik Ann Fernholm vaatleb toitumissoovituste tagapohja ja viimastel aastatel Rootsis peetud rasvateemalist diskussiooni. Ta osutab, et organism ei ole sugugi nii lihtne masinavark, nagu teadlased kunagi oletasid: vererasvu ei nihuta paigast mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja muud susivesikud.Inimkond ei ole iial soonud nii palju suhkrut kui praegu. Raamat naitab, kuidas voivad kiired susivesikud mojutada koike alates vastsundinu kehakaalust kuni selleni, millal algab puberteet, rasestumise toenaosusest vahki haigestumise riskini. Taiskasvanutel soodustab „magus veri“ veresoonte lupjumist ja dementsuse valjakujunemist. Organismis tekib poletik ja veresooned ummistuvad.Raamat maalib avara ja asjatundliku pildi sellest, kuidas mojutab toit meie tervist.Molekulaarset biotehnoloogiat oppinud Ann Fernholm tootab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastood Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks paikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens varld“ palju vastukaja tekitanud reportaazi diabeetikute toitumisest.

Auhindadega parjatud toidukirjanik Fuchsia Dunlop oli esimest korda Hiinas 1994 ja tootas juba siis, et soob koike, mida pakutakse, ukskoik kui vooras voi kummaline see poleks. „Moistsin, et kui tahad vahetut, kohtumist voora kultuuriga, tuleb oma kookonist vabaneda,“ kirjutab ta. Koitvate memuaaride kaigus kirjeldab Fuchsia lugejale oma kasvavat armastust Hiina ja selle toidu vastu, esimesest lummavast kokkupuutest Sichuani provintsi maitsetest rikka koogiga.

On 1950. aasta suvi ja kunagi nii suursuguses Buckshaw’ moisas erutab lootustandva noore keemiku Flavia de Luce’ide meeli rida arusaamatuid sundmusi: nende ukselavelt leitakse surnud lind, kelle noka kulge on kummalisel kombel kinnitatud postmark. Moned tunnid hiljem leiab Flavia aga nende aiast kurgipeenras lebava mehe ja vaatab pealt,kuidas too teeb oma viimase hingetombe. See tekitab Flavias korraga nii vaimustust kui ka oudu, ning koos morvaga Buckshaw’s algab tema jaoks toeline elu. “Ma tahaksin oelda, et kartsin, agasee ei olnud nii. Otse vastupidi. See oli kaugelt koige huvitavam asi, mis minuga iial juhtunud oli.” Alan Bradley on Kanada paritolu kirjanik, kes saavutas toelise tuntuse just Flaviade Luce’i raamatusarjaga, mille kaheksas osa ilmub inglise keeles 2016. aasta septembris. Flavia on 11-aastane keemiageenius, kelle loputu uudishimu viib ta paratamatult koiksugu sekelduste keskmesse. Nagu vaike Miss Marple, kel abiks vanaonu Tarilt paritud keemialabor, lahendab ta mangleva kergusega kohalikke morvajuhtumeid. “Piruka magus pohi” on ilmunud juba 39 keeles.