|
Jeruusalemm on erakordselt tundlik linn. Pole olemas teist paika maa peal, kus nii palju palvetataks, kus erinevad religioonid risti?rasti labipoimununa uksteise korval nonda eksisteeriks ja kuhu inimesed saabuks nii suurte ootuste ja lootustega. Viise, kuidas Jeruusalemma kogeda, on lopmatu hulk. Mina elasin Ida?Jeruusalemmas, vene oigeusu kloostris keset araablaste kula, okupeeritud Palestiina aladel. Olin 28aastane, kui hakkasin seal tegema dokumentaalfilmi 82aastasest eesti nunnast ema Kseniast. Kaisin labi pika tee – idee tekkimisest kuni filmi “Olimae oied” valmimiseni laks seitse aastat. Pidin kloostrielust sugavuti labi kasvama, et mind omaks voetaks. Teisalt sain lahemalt tundma oppida, kuidas tuksub puha linna suda valjaspool kloostrimuure – sattusin mustilistesse seiklustesse nii ultraortodokssete juutidega kui ka palestiinlastega. Pidasin filmimise ajal paevikut ja sellest kasvas valja raamat, millest leiab vastused monelegi olulisele kusimusele, mis jai filmis vastamata.Heilika Pikkov |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.