Скачать книгу - Ouna sudames

Raamat Itaalia kultuuriloost ning tuntud ja vahem tuntud kultuuri- ja poliitikategelastest uritab hajutada stereotuupset nagemust sellest maast ja tema elanikest ning aidata avastada Itaalia sugavamat, tihti turistipilgule markamatuks jaavat olemust. 29 aastat Itaalias elanud eestlanna kirjeldab oma eluteed ja arengut talle oluliste inimeste ja sundmuste kaudu. Siinsed lood on moeldud igale uudishimulikule Itaalia-huvilisele. «Kirjutan inimestest, kes on mind kattpidi Itaalia kultuuri juhtinud ning seal orienteeruda aidanud. Ainsaks valikukriteeriumiks oli voime anda uks touge, et lukata ule selle piiri, kus loppeb valismaalaseks olemine ja algab itaallase maailm, kus muutud vaatlejast osavotjaks. Igauks neist valjendab seda Itaaliat, mis turisti perspektiivist vaadates tihti varju jaab, aga see koosneb lugudest monikord ilusatest, monikord kohutavatest mis avavad selle maa hinge paremini kui miski muu.»

Byrne Drummondi kujutis kinnitus Fiona motetesse alates esimesest korrast, kui naine teda Gundawarras nagi. Stoiline laiaolgne karjapidaja, loodud katastroofist, mille oli pohjustanud Fiona vend… Byrne?il on kuhjaga pohjust Fiona McLareni vihkamiseks. Naise hooletu vend havitas ta perekonna. Kuid Fiona puudutus on esimene, mis teda ule aastate erutab.

Aino Kallas (1878–1956) elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: labi elu kannatas ta juurte puudumise parast ja voitles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis.Aino Kallasest on kultuuriloos kujunenud pilt kui tugevast ja enesekesksest loojast. See tahelepanu palvinud biograafia toob valja uusi isiklikumaid jooni: esile tuleb juba noorena oma kutsumuse leidnud autor, kelle jaoks loominguline inspiratsioon oli otsekui religioosne kogemus. Armastus Eino Leino vastu oli suur liikuma panev joud tema kirjanduslikus loomingus; niisamuti isa Julius Krohni varane surm, mis jattis Kallase ellu ja loomingusse kustumatu jalje. Aino Kallas reageeris tundlikult oma aja vajakajaamistele ja avaldas nende kohta arvamust oma teostes.Kaesolev biograafia on liigutav jutustus autorist, kes joudis erandliku rahvusvahelise tunnustuseni, kuid pidi taluma uksindust, moistmatust ja mitmeid suuri kaotusi. Raamatus kirjeldatakse 20. sajandi alguse kultuurilist ja poliitilist atmosfaari, inimeste ootusi ja vaartushinnanguid nii Soomes kui ka Eestis. Esile astuvad mitmed selle aja kultuurimaailma kesksed persoonid Hella Wuolijoest Friedebert Tuglaseni.Filoloogiadoktor Silja Vuorikuru (snd 1977) on kirjandusteadlane, kirjanik ja oppejoud Helsingi ulikoolis.E-raamat ei sisalda fotosid.

1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha uhe ajaloo koige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas dzunglis on peidus sarav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes toeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle soakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle’i „Kadunud maailma“ kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke toendusmaterjale. Sutitanud miljonite inimeste kujutlusvoime ule kogu maailma ja olles otsustanud toestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, vottis Fawcett endaga kaasa oma kahekumne uhe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja orritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jattis, muutusid kinnismotteks sadadele, kes talle kaardistamata urgloodusse jargnesid. Teadlased ja seiklejad on aastakumneid otsinud toendusmaterjale Fawcetti ruhma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hoimude katte voi lainud hulluks. Mida sugavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast umbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tombas teda, nagu temale eelnenud polvkondi, dzungli roheline porgu. Tema toeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle labipoimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925) oli Briti geograaf, sojavaelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud toendusmaterjalid osutasid millelegi toenaoliselt veel voimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jaanustele Amazonase sudames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hupoteesi toestamiseks poordus ta ikka ja jalle tagasi armastatud dzunglisse, kus ta 1925. aastal salaparasel kombel kaduma laks.

Ungezugeltes Verlangen beherrscht die Kuratorin Dr. Sophie Vandermeer, seit die mysteriose Kunstlerin Sudame ihre Ausstellung im Museum prasentiert. Fremdartige Stimmen ziehen Sophie in einen verfuhrerischen Sog dunkler Begierde und uralter Mysterien. Welches schicksalhafte Band beide Frauen verbindet, liegt au?erhalb jeder Vorstellungskraft. Keiner ist unschuldig, und schon bald findet seine Opfer, was sich bis zum Ende aller Zeiten in ewigem Fluch wiederholen muss…