Скачать книгу - Onneliku inimese sark

Absurdisugemetega jutustused «Palun onnelikuks», «Oo valvur» ning «Valentini paev»

Vene kirjandusklassiku 1850. aastal ilmunud jutustus 19. sajandi vene aristokraatia elust ja inimese voorandumisest.

Parast onnetust voi haigust ajukahjustusega silmitsi seistes voib tunduda, et koik on labi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tosi, et ajukahjustusega inimese ja tema lahedaste jaoks muutub elu suurel maaral, kuid see ei tahenda, piltlikult oeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihiparane tegutsemine, eneseusk ja lahedaste tugi aitab muuta vaga palju. Vahel isegi sel maaral, et kindad saab taas varnast votta. Ajukahjustus ei ole lopp. Pigem on see valjakutse, millega uhisel joul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Eesti tulevik parast Sosnovoi Bori tuumaelektrijaama onnetust. Ida- ja Laane-Virumaa on saastunud ja muutunud inimestele elamiskolbmatuks. Umbritsevad maakonnad agavad katastroofipiirkonnast pogenenute massi all, kellele lisanduvad Vene-Hiina soja jarel Eestisse pakku tulnud hiina ja vene immigrandid. Tumedais toonides maailmas otsib uksik hakker oma kadunud armsamat ning ehkki ta leiab sellel teel sopru, kes teda toetavad, sopru, kes on tema suhtes ukskoiksed, ja sopru, keda ta ei kannata silmaotsaski, on mehe peamisteks abimeesteks sokker ja killuke musta huumorit.

"Raamatus “Estonia inimesed. 20 aastat parast laevahukku” raagivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejou ja ime labi eluga paasesid ja kes oma lahedase voi lahedased kaotasid. Kuna suuronnetusest on moodas kakskummend aastat, on siin ka ulevaade, mis tol ool laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid paastetood, kuidas onnetuse jarel tegid oma tood uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psuhholoogid ja vaimulikud.Loodetavasti on raamat vaikesekski toeks koigile neile, keda tabab onnetus, mure voi lein. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat.„Lootus, et tana voi homme on see paev, kus ta koju tuleb, aitas kindlasti elada… Ja kolm aastat sailis vaikegi lootus koju tulles teda eest leida.”– Sille Herma