Скачать книгу - Suurem Eesti

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

„Eesti ajaloo raudvara” annab ulevaate Eesti ajaloo koige olulisematest sundmustest ja liikumistest ning valjapaistvatestisikutest. Opilasel on voimalik sellega tutvuda luhikese aja ja suhteliselt kerge vaevaga.Oppematerjal aitab aru saada uhiskonnas toimuvatest nahtustest ja protsessidest ning nendevahelistestseostest ja vastastikusest mojust; moista kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tahtsust ningjatkusuutliku arengu vajalikkust; oppida hindama uldinimlikke vaartusi.

"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohtakirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tolkija AladarBani sulest, kes kais Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete uhe tahtsa peatukiesmatutvustamine eesti publikule.

Artiklikogumik on esimene teos, mis sustemaatiliselt kirjeldab ja analuusib taasiseseisvusaja eesti lastekirjanduses toimunud protsesse.Raamatu kumme artiklit annavad ulevaate lastele moeldud ilukirjanduse pohiliikidest ja zanritest, aga ka aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Lisades on esitatud Eesti lasteraamatutoodangu statistika ning lastekirjanduse auhindade ja voistluste loetelu. Pildimaterjal annab moningase ettekujutuse vaadeldava perioodi lasteraamatukujundusest ja -illustratsioonist.Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate tooruhma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ning tooruhma juht ja uhtlasi kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.