Скачать книгу - Breznev

Kuidas saadakse tsaariks? Tanu millistele omadustele suutis lihtrahva hulgast parit noormees, katlakutja ja lukksepp tousta voimu tippu, teenida ara lugupidamise ja kuulsuse? Mis aitas tal tervelt kaheksateist aastat pusida voimul voimsas uliriigis? Milline oli Leonid Breznev igapaevaelus ja perekonnainimesena, mis pakkus talle huvi vabal ajal? Kuidas ta kaitus ohtlikus olukorras? Milline ta oli puhkehetkedel – jahil voi autroolis istudes? „Just lihtne inimene on koige suurem,” utles Noukogude riigijuht. Breznevist kui „lihtsast inimesest” Aleksandr Maisurjani raamat raagibki. "Minu jaoks kuulub Leonid Iljits Breznev uhte selliste tegelastega nagu krokodill Gena, Stirlitz voi Surik – uhesonaga, ta on parit mu lapsepolvest, tollastest komoodiatest ning anekdootidest. Breznev on hea naide sellest, et ajalukku voib minna mitmel moel: nii kangelase, geeniuse kui ka klounina. Tanu Breznevile tekkis seni maailmas uksnes hirmu tekitanud noukogude impeeriumile ette seniilse pantaloone groteskne mask. Triivinud juhuse tahtel uliriigi etteotsa, jai ta sinna pikkadeks aastateks nagu punn. Keskparase, kuid uldiselt rahumeelse ja mugava inimesena tombas ta uliriigile pahe tiheda oomutsi, mille katte see viimaks lambus. Breznevi ajal hakati kommunistide ule naerma. Ja naerdakse siiamaani. Pohjust selleks toredaks tegevuseks pakub ka kaesolev raamat."

456 lk „Breznevi lapsed“ on autobiograafiliste sugemetega romaan stagnatsiooniaegsest Eestist ja taasiseseisvuse algusaegadest. Meenutused hakkavad hargnema rahulikust mereaarsest Ruha kulast ja viivad edasi 1970.– 1980. aastate vahetuse Tallinnasse, labi lapse silmade nahtud noukogude koolisusteemi varjatud julmusesse ja 1990ndate alguse varakapitalismi. Autor sundis 1964. aastal Tallinnas tatari perekonnas ja siin kais ta ka koolis. Parast Moskva ulikooli filoloogiateaduskonna lopetamist abiellus ta hollandlasega ja elab 1989. aastast Hollandis. Romaani esmatrukk ilmus pealkirja „Не боюсь Cиней бороды“ all.