Скачать книгу - Malestused

Porguvaravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sundmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja oed, teie Kalevipoeg tervitab teid Porgust! Meil on siin parajasti ohtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis tana tegemata jai, tuleb homse varna visata. Veel moni hiline pillikaaksatus loikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel oomarguannet ja Porgu vajub rahulisse unne.[…]

2005. aastal linastus Imbi Paju samanimeline film, mis kajastab tema ema ja tadi ning paljude teiste inimeste saatust, millele jattis jalje Noukogude okupatsiooni aegne terrorireziim. Raamatus laheb autor veel sugavamale Eesti ajalukku ja hakkab otsima okuptasiooniaegadel kaduma lainud eesti identiteeti. Loosse mahuvad teiste hulgas ka Eesti rootslased, vanausulised, juudikogukond jt vahemusrahvad. Raamatule on kirjutanud eessona president Toomas Hendrik Ilves, kes utleb muuhulgas: „ … „Torjutud malestused” on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hulgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psuhholoogiat ja psuhhoanaluusi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja uksikinimeste malestusi.” Autor usub, et alles labi valulise ajaloo tungides voime me jouda inimlikuma ja onnelikuma ajaloo latteni. „Torjutud malestused” ilmus soome keelde tolgituna 2006. aasta detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvotu. Sel aastal ilmub raamat lisaks eesti keelele ka rootsi keeles ja seda tutvustatakse septembris Goteborgi raamatumessil.

"Vabariigi Valvuri Ivan Orava nimi on tuntud igale eestlasele. Kaesolev malestuste taiendatud trukk ilmub Orava 100. juubeli puhul. Nagu ikka, sekkub Orav karmilt ja selgesonaliselt koikjal, kus viga naeb laita. Lisaks on raamatus ka varem ilmumata naidend «„Orav ja Meri“»."

Nende malestuste kirjapanija sundis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Parast punaste voimuletulekut Venemaal pogenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jai ja suri. Isa abiellus uuesti, mone aja parast haigestus temagi raskesti ja varsti jaid pere kolm last ka ilma isata. Moneks ajaks sattusid nad voorasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka voorasema ning saatus pillutas oed-vennad mooda ilma laiali. Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Parast kooli lopetamist algas iseseisev elu – tootamine ja toootsingud nii maal kui linnas. Toopuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks. Kuid Valentine oli ellujaaja – ta oli lahtiste tookatega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu oiglustundega ja soakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata koigist rankadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, tookus ja oiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse pohjal sattus, kui ka parast Siberist tagasitulekut; Eestis tuli ju jalle nullist alustada, 1950. aastad olid aga teadagi karmid ajad, veel palju karmimad, kui Valentine noorusajal.

Vurst Sergei Mihhailovits Volkonski (1860, Keila-Joa – 1937, Hot Springs, USA) oli oma aja Venemaa uks tahelepanuvaarsemaid isiksusi. Aristokraat nii sunnilt kui vaimult, moisaomanik , teatriteoreetik ja -pedagoog, kultuuri- ja ajaloolane, kirjanik, aednik… Tema malestuste kolmas osa (esimene – „Loorberid“ – kirjeldab teatrielamusi ja teine – „Rannuaastad“ – koosneb reisikirjadest), holmab kuutkummet aastat Venemaa elust alates 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi kahekumnendate aastateni. Ta liikus ringi nii oukonnas kui talupoegade seas, juhtis nii keiserlikke teatreid kui pidas loenguid Proletkultis, hoolitses nii haavatud Vene soldatite kui sojavangide eest ja suhtles ka taimedega, nahes igas elusolendis, oli see siis inimene voi puu, omaette maailma ning puudes seda moista. Tema tutvusringkonda kuulusid nii tolleaegne sadelev vaimueliit kui ka konservatiivsed ja alalhoidlikud provintsimoisnikud. Olles ise sundmuste keerises, suudab ta siiski tousta nende kohale ja maalida tollasest Venemaast erakordselt haarava ja varvikireva pildi, aidates meil aru saada sellest, mis toimus sada aastat tagasi ning ka sellest, mis toimub praegu…