|
„Harbini ooliblikad” kirjeldab 20 aastat kunstnik Boriss Rebrovi elust.Rebrov lahkub seitsmeteistaastase noorukina koos Judenitsi armeegaVenemaalt, kaotab teel Revelisse perekonna, otsib vooras riigis omale kohta,tootab fotoateljees, peab paevikut, maalib ja laseb markamatult end kaasakiskuda Vene fasistliku partei tegevusse.„1920.–1940. aastate Eesti meenutab uppunud laevas tekkivat ohupatja – seeon nagu ime, kuid luhiajaline, ebakindel: pruugib laeval vaid natuke koikudaning mull kaob. Niivord habrast iseseisvust nautis minu arvates tolleaeneEesti. Mingisuguseid paralleele meie ajaga ma ei tommanud. Kuigi mullesumpatiseerib ajaloo tsuklilise arengu teooria, kirjutasin ma seda romaaninii, nagu ei teaks ma tulevikku – seda, et puhkeb Teine maailmasoda, etsellele jargneb 50 aastat NSV Liidu koosseisus.” (A. Ivanovi usutlusestajalehele Severnoje Poberezje.) |