Скачать книгу - ostkaardid minevikust. Sari "Varraku ajaviiteromaan

Iirimaa laaneranniku korgel rannakaljul, kust avaneb vaade tuulisele Atlandi ookeanile, asub lagunev Kivihaarber ? kuni tuli Chicky, naine, kes tahtis unustada minevikku ja puhus sellesse paika uue elu. Nuud votab hotell kulastajaid vastu suure sooja koogi ja koldes muhiseva halutulega ning sellise sudamlikkusega, millele vahesed suudavad vastu panna. Winnie on tavaliselt suuteline koige paremaid lahendusi leidma, kuni ta avastab end viibivat lausa porgulikul puhkusel. John jouab kohale hetkeotsuse ajel, kui selgub, et ta on Shannoni lennujaamas oma lennukist maha jaanud. Painavatest saladustest vaevatud Henry ja Nicola loodavad, et puhkusenadal Kivihaarberis aitab neil seista silmitsi tulevikuga… Maeve Binchy (1940–2012) sundis Iirimaal Dublini maakonnas ning sai hariduse Killineys Holy Childi kloostrikoolis ja Dublini ulikoolis. Parast luhiajalist tootamist opetajana hakkas ta kirjutama ajalehele The Irish Times. Tema esimene romaan „Suuta pennine kuunal” (e.k 2000) ilmus 1982. aastal. Seejarel kirjutas ta veel ule kahekumne raamatu, millest koigist on saanud menukid, mitme romaani pohjal on tehtud filme ja telelavastusi. 1999. aastal sai Maeve Binchy Briti raamatuauhinna elutoopreemia. 2012. aastal voitis ta oma viimase romaani „Uks talvenadal” eest Bord Gais Energy Iiri aasta ilukirjandusteose auhinna. Ta oli 35 aastat abielus kirjaniku ja raadioajakirjaniku Gordon Snelliga.

Ilma mingi selgituseta otse altari ees maha jaetud, tabab kolmekumneaastast Rosalind Shaw’d sugav depressioon, mille korvalnahud on paevaste seepide vahtimine ja tunduvalt harvemad dusi all kaimised, kui tema ema oigeks peab. Parast pikki alkoholiauruseid, kasimata kuid kolib Ros Londonist St Albansisse, et alustada uut elu vanu raamatuid muuva Chaptersi poe kaasomanikuna. Tema tookaaslasteks saavad introvertne, kuid vaga intellektuaalne Andrew, heasudamlik, saravalt kaunis Georgina ja Joan ? vabameelne, ettearvamatu kaitumisega pensionar, kellel on norkus harrastusteatri ja ilma riieteta vabas ohus viibimise vastu. Aga just siis, kui Rosile hakkab tunduma, et elu polegi nii vaga talumatu, koputab tema uksele ebaharilikult karvane naaber Daniel, kaasas lillekimp ja traagiline uudis… 264 lk

„Vaskratsanikust” tuttavaks saanud Tatjana ja Aleksandri loo jargmine osa „Teine Ameerika” keskendub Tatjana ja tema vaikese poja kohanemisele eluga Ameerikas. Romaani teine liin kirjeldab seda, mis juhtus Aleksandriga Noukogude Liidu uurimisasutustes ja trahvipataljonis. Pealiinide vahele on poimitud tagasivaateid Aleksandri lapsepolve- ja noorusaega. Tatjana ja Aleksandri loo jatk on maiuspala koigile Paullina Simonsi triloogia sopradele. 276 lk

On 1944. aasta. Soda laheneb lopule. Aleksander voitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile molemale katsumusi varuks. Puha Risti magedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander votab vangi sakslaste eest sodivate vlassovlaste komandori ning saab ullatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele ule, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma vaeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Pogenemiskatsed ebaonnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka soja lopp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam kaed rupes istuda, vaid otsustab soita Punase Risti oena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk

Armastatud naitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukulas monusat vanaduspolve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sopradele. Teiste seas saabub Mungole suveks kulla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on moodas palju aastaid ja nuud soovib mees Kiti jalle naha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisevoitu kogukonda sugavalt vapustavad. Peagi moistavad asjaosalised, et ainus viis edasi minna on minevikuga silmitsi seista. Briti kirjanik Marcia Willett on sundinud Somersetis. Noorena oppis ta balletti ja tootas hiljem aastaid ballettmeistrina. Kirjanikukarjaari alustas ta viiekumnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli vorreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused poimuvad kunagiste sundmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Postkaardid minevikust”, „Jouluingel”, „Sellised me oleme” ja „Suvemaja”.Sari „Varraku ajaviiteromaan“232 lk