Minu esimesed triibulised
Автор: Эдуард Вильде
Год издания:
Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kumme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra soda“, „Kui Anija mehed Tallinnas kaisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Naidend „Tabamatu ime“ ja komoodia „Pisuhand“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed „triibulised“ kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mangudest ja uleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele. See „Minu esimesed „triibulised““, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti valja Eduard Vilde 140. sunniaastapaevaks.
Esimesed muinasjutu „Lumivalguke“ tolked eesti keelde : „Schneewittchen“ (1867) ja „Lumiwalguke“ (1877)
Автор: Vennad Grimmid
Год издания:
Siinses valjaandes on kaks esimest „Lumivalgukese“ tolget eesti keelde redigeeritud ortograafia ja muude vaiksemate keeleliste kohendustega. Kes tahab tapsemalt uurida, voib lugeda lisatud originaaltekste faksiimile. Siit on naha, kuidas on muutunud eesti keel ja selle sonavara. 19. sajandi lopul kutsuti pakapikke harjapolve meesteks voi maemehikesteks, kuninganna oli kuninga-kaasa. Isegi Lumivalguke oli alguses Schneewittchen. Murgi asemel kasutati sona kihvt, jahimehe asemel jaager.
