Скачать книгу - Udumae kuningas

«Ma tahan sinuga armatseda.» Kuninga haal kolas endiselt Zita korvus. Mis oli alanud muretu julgustukina, oli ootamatult muutunud tosiseks asjaks. Kannustades hobust kuningast eemale palee poole liikuma, teadis ta, et oli oma sudame kaotanud. Kuna Zita vanemad tahtsid, et kuningas Maximilian abielluks tema oega, ei lubatud printsess Zital mehega kohtuda, kui too nende palees viibis. Teades, et kuninglik eskort peatub Kuldse Risti voorastemajas, maskeeris Zita end ettekandjaks ja kohtus Maximilianiga silmast silma. Tema maskeraadi tagajarjed polnud pormugi sellised, nagu ta oli oodanud. Zita teadis, et peab Maximiliani elust kaduma ja otsis pelgupaika magedes aga armastus ei tunne mingeid piire, kui suda kutsub sudant

Meid oli vist kuus meest, kes me olime uhel talveohtul kogunenud oma vana ulikoolikaaslase poole. Jutt laks Shakespeare'ile, tema tuupidele, sellele, kui taiuslikult ning toetruult on neis kogu inimolemuse sugavus esile toodud. Eriti pani meid imestama nende elulisus ja uldinimlikkus. Igauks meist nimetas Hamleteid, Othellosid, Falstaffe, isegi Richard Kolmandaid ja Macbethe (viimaseid, tosi kull, ainult kui voimalikke), keda ta oli elus kohanud. «Aga mina, mu harrad,» huuatas meie voorustaja, juba elatanud mees, «tundsin kord uht kuningas Leari!» «Kuidas nii?» kusisime meie. «Paris lihtsalt. Tahate, ma jutustan teile?» «Olge nii kena.» Ja meie sober asus viivitamata pajatama.

Barbar Conani lugude autoril on veel kaks vahemalt sama kuulsat tegelast – Valuusia kuningas Kull ja piktide kuningas Bran Mak Morn, kes hoolimata erinevatel aegadel elamisest uhes loos ka noidade abil kokku saavad.

"Tuntud muinasjutuvestjate vendade Grimmide opetlik muinaslugu raagib sellest, mis juhtub, kui lubadust murtakse ja oma sona ei peeta. Muinasjutt toob hasti esile sopruse tahtsuse. Ikka ja alati on aga leidunud inimesi, kes seda hinnata ei oska. Milliseks kujuneb printsessi elu kuningalossis ja kas lugu lopeb ikka onnelikult, seda saab igauks juba ise lugeda."

„Seenekuningas” on Matthias Johann Eiseni sundmusrikas muinasjutt, milles lapsena seenekuninga keldrist valja paastnud kuningapoeg hiljem kuningalossist valja aetuna seenekuningalt abi saab. Kuningapojal tuleb nii salakavala kindraliga kembelda, kuningatutreid paasta kui ka mitme peaga lohega voidelda. Vapper kuningapoeg seab oigluse jalule ja kosib lopuks seenekuninga tutre.