Скачать книгу - Kolmas Rahva nali

Kena ja hakkaja Tiina on parast hooldekodust pogenemist kohtunud taas oma elu armastusega. Neil on plaanis uuesti abielluda ja nende elu kulgeb rahulikult ning naib, et lopuks ometi on nad oma onne saavutanud. Siis uhel paeval astub nende uksest sisse Tiina kunagine kooliode ja nende elu pooratakse taas pea peale. Vahe sellest, et toimub morv, hakkavad toimuma ka lausa mustilised sundmused. Ometi ei puudu Tiina elust ka naer ja nali…

Vetemaa Rist rahvas kuulub kahtlemata eesti ajaloolise romaani tippude hulka ja ka kirjanik ise peab seda uheks oma parimaks teoseks. Romaani no alustalaks on Uku Masingu uurimistoo 1343 mille kasitlus Jurioo ulestousust on kullaltki erinev uldlevinust.Peakaraktereid on nii rivaalitsevate Taani hertsogiriigi kui Saksa ordu alamate ja muidugi maarahva hulgast. Ja loomulikult ei puudu raamatust pelkirjas viidatud kristulse ja ka keskaegse esoteerikla kulg, seda kull palju sugavamalt kui klassikalisel ponevusromaanil, motiskledes patu ning lunastuse ule.

Ivar Paulson (1922–1966) oli samuti uks neid andekaid noori eesti haritlasi, kes olude sunnil pidi voorsile siirduma. Alustanud opinguid Tartu Ulikoolis, jatkas ta neid Hamburgis ja Stockholmis, saavutades 1958 filosoofiadoktori kraadi vaitekirjaga Pohja-Euraasia rahvaste algelistest hingekujutelmadest. Gustav Ranga sonul oli see “… nagu ukseks usundiajaloo kulluslikku varakambrisse …”, kus ta jatkab uurimisi kuni oma ootamatu surmani 1966. Uheks tulemuseks oli ka kaesolev teos (Stockholm, 1966), mis asetub Oskar Looritsa klassikalise “Eesti rahvausundi maailmavaate” ja nuud ka Uku Masingu “Eesti usundi” korvale. Teose juhatab sisse uldusundilooline essee “Usust ja usundeist”, ulatuslik kirjanduse ulevaade peatub arusaadavalt aastal 1966. – Ei ole huvituseta sedagi teada, et Ivar Paulson avaldas 1951 ka luulekogu “Paikesele vastu”.

Humoorikas raamat aaremaalt parit lihtsast, idealistlikust ja rikkumatust maapoisist Toomas Tartanjanist, kes randab labi riigi pealinna onne otsima, kohates oma teel uskumatuid tegelasi, kellesuguseid on tanapaevalgi terve Eesti tais.

Ponev fiktsioon voimalikest poliitilistest arengutest Eestis. Ulmeromaani on pikitud ullatavalt toeparaseid kirjeldusi Pronksioost ja sellele jargnevatest sundmustest. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sundmustega, milles leidub nii armastust kui ka vihkamist.