Скачать книгу - Meele ja moistuse toidud



Toidu moju malule, vaimsele ja fuusilisele heaolule Tunnustatud Soome professori ja Eestiski hinnatud autori Sinikka Piippo uus teos raagib vananemisest, malust ja sellest, kuidas me ise saaksime teadmiste abil end kauem arksana ja elujoulistena hoida. Vananemisvastased eliksiirid, tabletid ja salvid taidavad reklaamilehekulgi. Noorust sailitavat voluainet pole seni siiski leitud. See-eest on uuringud andnud uut teavet meie keha ja aju komplitseeritusest ja ajule vajalike toitainete mitmekesisusest. Aju, narvisusteemi ja malu torgeteta toimimises on suur osa toidul ja selle koostisosadel. Oige toiduga voime leevendada stressi, masendust, angi, vasimust ja unetust. Teos tutvustab suurt hulka moistuse toole hasti mojuvaid marju, ravimtaimi, maitseaineid, koogivilju jm toiduaineid. See on asendamatu kasiraamat koigile, kes hindavad tervislikke eluviise ja tahavad teadlikult tosta oma elukvaliteeti ja vaimset vastupidavust. Keha suudab ennast ise parandada, kui talle luuakse selleks soodsad tingimused. Sinikka Piippo on Helsingi ulikooli botaanikaprofessor. Tema sulest on ilmunud ule 260 teadusliku ja populaarteadusliku artikli ja kirjutise. Eesti keeles on varem ilmunud „Meelte ja tunnete taimed“ (2009, Varrak) ja „Taimede varjatud vagi“ (2011, Varrak).


Meeletu armastuseigatsus Meeletu armastuseigatsus

Автор: Barbara Cartland

Год издания: 

Valdal polnud voimalik kasuisa palvet taita. Krahv oli prantslane ja pidas korraldatud abielu loomulikuks, Valda aga polnud ning abielu mehega, keda ta ei armasta – voi isegi ei tunne –, tekitas temas tulgastust. «Valda,» puudis kasuisa teda veenda, «sa pole kunagi omal kael isegi tualetti valinud. Arvad sa toesti, et oled padev valima endale meest, kellega jaad kokku kogu eluks?»Valda otsustas kasuisale oma padevust toestada. Ta jooksis kodust ara ja liitus kasuisa maavaldustel peatuva mustlaskaravaniga. Ta oli otsustanud ise endale elutee valida – tee, mis viib soltumatusele, seiklustele ja armastusele.


Keelest ja meelest Keelest ja meelest

Автор: Uku Masing

Год издания: 

"Keelest ja meelest" ning «Taevapodra lood» («Taevapodra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust») moodustavad terviku. Neid ei uhenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate kasitlus. Selle raamatu pohjal voime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis vaidab, et keel, mida me koneleme, mojutab viisi, kuidas me motleme maailmast. Vaidetakse, et keel ja motlemine on mojutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue «hinge», iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche moistis, et erinevate keelte konelejad motlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu konniksid erinevaid radu.


Wanda, sa oled meeletu Wanda, sa oled meeletu

Автор: Chris Forester

Год издания: 

Wanda naeb unes voluvat kassi verd limpsimas. Ta on kindel, et midagi hirmsat on juhtumas, sest tema unenaod lahevad alati taide. Ja mis koige hullem – unenaokass on kuidagi kahtlaselt tema isa noore naise moodi.


Kaljud ja kameeleonid Kaljud ja kameeleonid

Автор: Marek Kahro

Год издания: 

Peagi taiskasvanuikka joudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on pohjakainud joodik ja isa ammuse tragoodia tottu invaliidistunud, elab vaikses vaikelinnas ning puuab juhutoodega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks pogeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad jarjekindlalt voimust votma pimedad joud. Kui saatus paiskab Joeli kokku joukast perest parit tudrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest labipoimunud ohtlik sundmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni. Marek Kahro (snd 1987) debuutromaan Kaljud ja kameeleonid palvis Tanapaeva 2010. aasta romaanivoistlusel III koha.


Kameeleonmees Kameeleonmees

Автор: Ketlin Priilinn

Год издания: 

Hetkeks valitses koridoris vaikus, keegi kolmest mehest ei oelnud sonakestki ja ka naabriproua oli markamatult oma korteri ukse taha taandunud. Noore politseiniku pilk jai korraks pidama Gretheli kohul. „Kardan, et meil on teile halbu uudiseid,” lausus ta siis. „Teie elukaaslane leiti tana hommikul surnult.” Lapseootel Gretheli elukaaslase ootamatu surma pohjus naib olevat roovmorv. Asja asub uurima noor politseinik, kelle jaoks see on esimene morvajuhtum. Ent peatselt votab kogu lugu upriski kummalise ilme …