Скачать книгу - Josef Balsamo

Полный вариант заголовка: «Vie de Joseph Balsamo connu sous le nom de Comte Cagliostro : extraite de la Procedure instruite contre lui a Rome, en 1790 : traduite d'apres l'original italien, imprime a la Chambre Apostolique : enrichie de notes curieuses, et ornee de son portrait».

Полный вариант заголовка: «Proces de Joseph Balsamo, surnomme le comte Cagliostro : commence devant le tribunal de la S-te Inquisition en decembre 1790, & juge definitivement par le Pape le 7 Avril 1791 : avec des eclairsissemens sur la vie de Cagliostro, & sur les differentes sectes de Francs-Macons / ouvrage traduit sur l'original publie a Rome, de l'Impr. de la Chambre Apostolique».

The abbreviated text of Eurocode 2 Part 1-1 with national annex has been collected into a continuously readable text, with all national requirements highlighted in colour. This shortened version is the ideal pocket version for design practice on normal building projects.

Fanatismist, rahast ja ambitsioonidest rikutud maailmas liiguvad ringi endised natsid, Mossadi agendid, rahaahned naised ja operetidiktaatorid.Josef Mengele – endine Auschwitzi koonduslaagri arst, keda huuti Surmaingliks – saabub Argentinasse 1949. aastal. Varjates end erinevate pseudonuumide taha, motleb endine arst-piinaja alustada Buenos Aireses uut elu. Peroni Argentina votab nii tema kui ka mitu teist endist natsi-Saksamaa korget poliitikut ja sojavaelast lahkelt vastu. Ent jalitamine algab taas ja SS-i arst peab pogenema Paraguaysse, sealt Brasiiliasse. Ta eksleb uhest peidukohast teise, maskeeritult ja kabuhirmus, ta ei leia enam iial rahu … kuni oma salaparase surmani ookeanikaldal 1979. aastal.Kuidas paases uks enim jahitud natsikurjategijaid kolmekumne aasta jooksul tihedast vorgust labi? Teie ees on Josef Mengele dantelik Louna-Ameerika odusseia, tosieluline romaan tema sojajargsest pogenemisest.Josef Mengele (16. marts 1911 Gunzburg – 7. veebruar 1979 Bertioga, Brasiilia) oli saksa arst. Teise maailmasoja ajal juhtis Auschwitzi surmalaagris laborit, kus korraldas voikaid rassistlikke ja pseudoteaduslikke katseid.1935 kaitses filosoofiadoktori kraadi Munchenis (diplomitoo „Nelja rassigrupi alaluuosade rassimorfoloogiline uurimus“). 1936 sooritas arstiteaduskonna riigieksamid.1937. aastast tootas Frankfurdis parilikkuse, bioloogia ja rassipuhtuse instituudis professor Otmar vabaharra von Verschueri (1896–1969) juures. 1938 kaitses teistkordselt doktorikraadi. Seoses Mengeli kuritegudega Auschwitzi koonduslaagris tunnistati tema molemad doktorikraadid 1960. aastatel kehtetuks.1938 sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa Toolispartei ja SS-i liige.1940–42 teenis sojavaemeedikuna Relva-SS-is, alguses Prantsusmaal ning seejarel Noukogude Liidu okupeeritud territooriumil.1942 autasustati teda esimese klassi raudristiga, kui oli vaenlase tule all olevast tankist kaht haavatud sodurit valja tirides ise haavata saanud.1943. aasta mais maarati ta meditsiiniohvitseriks Birkenausse, Auschwitzi surmalaagrisse.1945. aasta jaanuaris pogenes Mengele Auschwitzist ja vahistati liitlasvagede poolt USA tsoonis, kuid vabastati juuli lopus.1945–49 tootas Baieris tallimehena, kasutas valenime Fritz Ullman, hiljem Fritz Hollmann. Nurnbergi protsessil tema ule kohut ei moistetud. Teda peeti surnuks, tema perekond vaitis, et Mengele on idarindel kadunuks jaanud.1949 lahkus Itaaliasse, kus sai valepassi Helmut Gregori nimele ja seejarel Punase Risti pogenikupassi, mis andis talle oiguse soita mistahes riiki.20. juunil 1949 saabub Mengele Buenos Airesesse.1958 alustati anonuumkirja alusel perekond Mengele vastu suunatud uurimist.1959 andis Freiburgi prokuratuur valja Josef Mengele vahistamismaaruse. Samal aastal pogenes Mengele Paraguaysse, kus sai kodakondsuse Jose Mengele nimele.1960. aasta oktoobris pogenes Mengele Brasiiliasse, kasutades Peter Hochbichleri nimele valja antud dokumente.1979 tabas teda Brasiilias Bertiogas meres ujudes rabandus ja ta uppus. Mengele maeti 8. veebruaril 1979 Wolfgang Gerhardi nime all.Mengele ule moisteti 1985. aastal Jerusalemmas postuumselt kohut.Prantsuse ajaloolase ja kirjaniku Olivier Guezi tosieluline romaan Josef Mengele sojajargsest pogenemisest pohineb arvukatel uurimustel ja viimastel aastatel avalikkuse ette joudnud arhiivimaterjalidel. Romaan palvis 2017. aastal Renaudot’ auhinna. Olivier Guez on kirjutanud muu hulgas romaanid „Uskumatu tagasipoordumine, juutide lugu Saksamaal alates 1945. aastast“, „Ulistus kadumisele“ ja „Jacques Koskase revolutsioonid“. 2016. aastal palvis ta Saksamaal auhinna parima stsenaariumi eest filmile „Fritz Bauer, saksa kangelane“.