Скачать книгу - Saarel

Kui Joe ja tema elukaaslane Joy otsustavad sinnapaika jatta kalakauplemise too kulmas ja masendavas Pohja-Inglismaa vaikelinnas ning minna Tenerife paikesepaistesse baari pidama, siis kujutavad nad hoolimata baaripidamise kogemuse puudumisest ja taiesti tuhjadest taskutest ette, et ees ootab paradiis mere aares, kus neid kannavad soe paike, pehme liiv ja pidevad siestad.Parast Tenerifele saabumist tundub, et taevas voib kodust kaugemal olla kull sinisem, ent rohi ei ole seal kohe kindlasti rohelisem. Kui esimene ehmatus on moodas, avaneb nende ees populaarse puhkusesaare ja selle uusasunike lobus-naljakas maailm, milles nad end tasapisi uha kodusemalt tundma hakkavad.Raamat on hadavajalik lugemine neile, keda pole siiani maha jatnud unistus kolimisest soojemasse kliimasse. Voi neile, kes tunnevad kihku kirjutada koogikapi peale „Tsau-pakaa, ma nuud lahen, arge mind tagasi oodake!“, ehkki raha hoiuporsas nagu polegi. Need seiklused on poorased, kuid seda kuhjaga vaart.Joe Cawley on tunnustatud reisikirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud kaastoid Sunday Timesile, Guardianile, Observerile, Independentile jpt valjaannetele. Briti reisikirjanike gild haaletas tema esimese raamatu „Tenerife pihtimused“ parimaks reisijutustuseks. Ta elab oma pere ja muude metsikute tegelastega Tenerife magede vahel. Kitsed ei ole tema sugulased, ehkki vaidetud on vastupidist.Mart Normet, „Minu Tenerife“ autor soovitab: „Lobusas ja lopsakas stiilis seiklusjutt sellest, kuidas end mugavustsoonist valja rebida ja pariselt elama hakata. Inspireeriv!“

Bill Bryson kirjutas raamatu „Ulestahendusi vaikeselt saarelt: ameeriklane Suurbritannias“ 1995. aastal, vahetult enne naasmist Ameerika Uhendriikidesse, kust ta parit on, otsustades enne lahkumist talle enam kui kakskummend aastat koduks olnud riigis huvastijaturingreisi teha. Tanaseks on raamatut muudud enam kui miljon eksemplari, seda on tolgitud paljudesse keeltesse ja 2003. aastal valisid raadiojaama BBC 4 kuulajad selle Inglismaad koige paremini iseloomustavaks raamatuks.Bryson alustab oma teekonda sealtsamast Doverist, kus ta 1973. aastal esimest korda Suurbritannia pinnale astus; poikab oma retkel labi Holloway vaimuhaiglast, kus ta kunagi oma naisega kohtus; kulastab paljusid erinevaid piirkondi ja jouab viimaks valja Sotimaa kirdepoolsesse tippu. Ta liigub bussi ja rongiga uhest pubist ja linnast teise, naerab nii oma teel kogetu kui ka iseenda ule ja juhib talle omase, sageli loikava sarkasmiga tahelepanu sellele, mida britid ise margata ei oska, ei taha voi ei viitsi.2003. aastal poordus Bryson tagasi Uhendkuningriiki ja sai 2015. aastal Briti kodakondsuse. Sellele eelnenud ringsoidust mooda Suurbritanniat sundis reisiraamat „The Road to Little Dribbling“, mida voib lugeda raamatu „Ulestahendusi vaikeselt saarelt“ jarjeks. Britid ise nimetavad Brysonit oma rahvuslikuks aardeks.

Eliisest ja Sanderist said Akadeemias oppimise ajal parimad sobrad. Uhiselt jagati roome ja muresid ning mangiti hilisohtuteni viiulit. Sanderiga jagas Eliise koike seda, mida oma elukaaslase Margusega ta jagada ei saanud. Ootamatult otsustab Sander asuda saarele viiuliopetajaks. Sobra lahkumise jarel hakkab Eliise ja Marguse kooselu viltu vedama. Eliise moistab, et kaib oma elukaaslasega taiesti erinevaid eluradu. Kas taaskohtumine Sanderiga aitab Eliisel oma elu selgemaks moelda? Voi loob hoopis suuremad morad niigi haprasse suhtesse? ,,Helisevad ood saarel” on romantiliste luhiromaanide sarja ,,Moni ohtu romantikat” kaheksas raamat. Koik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad. Heli Kunnapas on Parnumaalt parit kirjanik, kelle tegemistest saab lugeda ka blogist http://minuiluselumaal.blogspot.com

„Naiteks, kui hommikul astud vasema jalaga voodist valja, siis on teada, et paev hasti ei lope, voi kui on kolmeteistkumnes kuupaev ja reede, siis on parem uldse mitte voodist tousta. Hea, et tana on kaksteist ja neljapaev!“ seletas piraadipealik elutargalt. „Julius, sa oled ebausklik!“ naeris laevakoogist tekile saabunud Josephiine, kaes kandik voileibadega. „Minu kohutunne utleb, et teie kohud on tuhjad ja aeg einet votta!“ ning asetas meeldivalt lohnava voileivahunniku rooliratta korvale istmele. „Tana ongi kolmteist ja reede!“ sosistas Kirk Kirkele vaikselt korva. „Julius ajas hommikul vist paevad segamini!“ „Siis peab koigeks valmis olema, kui Juliuse sisetunnet uskuda! Jatame enda teada, et mitte teisi arevusse ajada,“ vastas Kirke tasakesi. Kuid Juliuse sisetunne ei petnud-hakkaski juhtuma uskumatuid sundmusi!Edasi loe voi kuula ise Ulakorruse laste viiendast loost.Raamat on koos AUDIOVERSIOONIGA, et lisaks lugemisele saaksid lapsed lugusid ka kuulata!