Скачать книгу - Viimased joulud

See juhtub mitme sajandi parast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetombeni on jaanud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja moned sobrad. Ta veedab oma paevi mangides, suues ja magades. Ta on taiesti normaalne inimene. Samasugune kui koik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi valjakannatamatut. Paljud loovad kaega, ent Niko ootab, teadmata tapselt mida. Koik muutub, kui ta naeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nagemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu moodunud lugude kangelased. Ent uued labielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise aarele. Kui Niko kohtab Verat, naib talle, et on viimaks leidnud tahenduse ja onne. Aga see on koigest lopu algus. Meie koigi jaoks.„Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debuutromaan. 200 lk

Kui sa surra ei taha, pead elu eest jooksma.
Kumme aastat tagasi soitis Quincy Carpenter viie sobraga puhkusele, aga tagasi tuli uksi, oudusfilmiliku tapatalgu ainsa ellujaajana. Ta kuulub nuud klubisse, millesse ei taha keegi kuuluda – sarnasest tragoodiast eluga paasenute klubisse, keda ajakirjandus nimetab viimasteks tudrukuteks.
Lisa kaotas uheksa kaaslast hullumeelse noarunnakus; Sam astus Nightlight Inni motellis vastu Kotimehele; ja Quincy jooksis verisena labi metsa, et paaseda Mannimajakesest ja mehest, keda ta nimetab Temaks. Kolm tudrukut puuavad unustada labi elatud oudusi – ja uksteist. Meedia pingutustest hoolimata ei kohtu nad omavahel kunagi.
Nuud laheb Quincyl jalle hasti. Tal on hooliv elukaaslane Jeff, populaarne kupsetusblogi, imeilus korter ja Coop, politseinik, kes tema elu paastis ja on talle omamoodi terapeudi eest. Quincy ei maleta tolle oo veriseid sundmusi ja hea ongi, sest minevik jaagu minevikku.
Kuni Lisa sooritab vaidetavalt enesetapu ning Sam ootamatult Quincy ukse taha ilmub. Tormina tema ellu saabunud Sami sooviks oleks nagu sundida Quincyt minevikku uuesti labi elama – ja jarjest koledamate tagajargedega. See tekitab Quincys kusimuse, miks Sam ikkagi otsustas ta ules otsida. Kui paevalgele tulevad uued asitoendid Lisa surma kohta, saab Quincy elust voidujooks ajaga. Ta peab suutma Sami valedest toe valja soeluda, valtima politseid ja naljaseid reportereid ning, mis koige olulisem, puudma meenutada seda, mis tegelikult Mannimajakeses juhtus, enne kui salakaval tapja kumme aastat tagasi alustatu lopule viib.

Teate seda jaist oudu, mis head trillerit vaadates kontidesse poeb? Tapselt sama tunne tekib seda verist musteeriumit lugedes. – Entertainment Weekly
Nutikate pooretega oskuslikult kirjutatud psuhholoogiline ponevik. – Fresh Fiction
„Viimased tudrukud” on keerdkaikudest kubisev ponevik, mis hoiab hirmust variseval lugejal hinge kinni kuni viimase lehekuljeni. – Bustle
Uks aasta parimaid ponevikke on kohal. – Stephen King
Sager hoiab lugejat teadmatuses kuni viimse ootamatu poordeni. Ta on kui varske puhang psuhholoogiliste ponevike maailmas. – Kirkus Reviews
Sageri psuhholoogilist pinevust tais ponevik on nagu hea oudusromaan. Autor varub aega, et suveneda peategelase mottemaailma, ning jutustab emotsionaalselt laetud loo, mida lugeja niipea ei unusta. – BookPage
Erakordse lopplahenduseni viiv romaan. See suureparane psuhholoogiline ponevik, mis on uhtlasi ka ouduslugu, kaob riiulitelt nagu soe sai. – Library Journal
„Viimased tudrukud” on pooleldi ponevik, pooleldi ouduslugu, mis on nagu kummardus kultusoudukatele „Noor vallaline daam” ja „Reede 13”, kuid jaab samas taiesti iseseisvaks saavutuseks… Pinevat ja verist ponevikku kohe peab vordlema Gillian Flynni teostega. Arvatavasti peaks seda lugedes ooseks tule polema jatma. – ShelfAwareness
„Viimased tudrukud” on romaan, mida ei saa kaest panna, tegelastega, keda ei saa usaldada, kuid kes on sellest hoolimata lugejale sumpaatsed. Just siis, kui sa arvad, et oled musteeriumi lahti harutanud, votab lugu hooga taiesti uue ehmatava suuna… Pinev ja originaalne ponevik, mis hoiab lugejat hiliste ootundideni uleval, jouab viimaks jahmatava lahenduseni. – Carla Norton, menukite „The Edge of Normal” ja „What Doesn’t Kill Her” autor
„Viimastes tudrukutes”, mis on pooleldi psuhholoogiline ponevik, pooleldi kummardus veristele oudukatele ja film noir’ile, on natuke koike: kahtlane surm, ebataiuslik kangelanna, soovimatu kulaline, kes elab saladustest, ning mitte uhtegi tegelast, keda saaks usaldada. Kuhjaga ponevat lugemist! – Hester Young, „The Gates of Evangeline” autor
On moned harvad raamatud ja filmid, mis tungivad meie turvatsooni, mis panevad meid unustama, et tegemist on valjamoeldud looga. Keegi ei tea tapselt, kuidas seda saavutatakse, aga kui see onnestub, tunneme selle ara. „Viimased tudrukud” on tapselt selline romaan. Kui raamatutegelane noahaava saab, sunnib see lugejat omaenda katt uurima; kui tegelane kuuleb kedagi tulemas, peab ka lugeja pilgu tostma ja ringi vaatama; ning see koik tekitab lopuks kusimuse, kas sinul oleks piisavat sudikust, et olla viimane tudruk. – Josh Malreman, romaani „Bird Box” autor
Nutikas ja provokatiivne „Viimased tudrukud” on tais poordeid ja kaanakuid, mis sunnivad lugejat hingetuna raamatu ehmatava lopu poole kihutama. – Sophie Littlefield, auhindu voitnud romaanide „The Guilty One” ja „The Missing Place” autor
Intrigeeriv ja originaalne lugu. Me koik oleme veriste lugude peale olgu vodistanud, aga kas oleme kunagi pariselt moelnud, mida ellujaaja tegelikult tunneb? Uus varske haal, suureparaselt kirjutatud tegelased ja ootamatud poorded. See raamat jai mulle meelde, sest erineb teistest. – Jane Corry, Sunday Times’i menuki „My Husband’s Wife” autor

See on 2017. aasta parim raamat. – Lisa Gardner Suureparane! – Karin Slaughter

1980. aastatest alates on geeniteadus teinud labi tohutu arengu, alates revolutsioonilistest uuendustest kriminalistikas, meditsiinis ja bioloogias kuni selleni, et on nuud abiks ka arheoloogidele ja ajaloolastele. Rootsi teadusajakirjanik Karin Bojs otsustas parast ema surma suguvosauurimisega suvitsi minna ja saada geenitestide kaudu rohkem teada oma seosest urgaja inimestega. Ta luges sadu teadusuuringuid, intervjueeris seitsetkumment maailma juhtivat teadlast ja reisis kummekonda riiki, et mooda jalgi ajas tagasi liikuda.Raamatut kirjutama asudes seadis ta eesmargiks seostada professionaalsete teadlaste uusimad teadmised Euroopa esiajaloost omaenda perekonnalooga. Tulemuseks on vaga tavatu ja universaalne raamat Euroopa ajaloost alates esimesest sisserannulainest kuni tanapaevani: viikingitest, varastest Lahis-Ida polluharijatest ja flooti puhuvatest koopainimestest Saksamaal ja Prantsusmaal.Ajalugu, mida ta kirjeldab, on meie koigi oma. Me oleme omavahel sugulased. Ukskord ammu elasid kusagil meie uhised esiemad ja esiisad. DNA-loimed seovad meid koiki omavahel kokku.Raamat palvis 2015. aastal Rootsi tunnustatuima kirjandusauhinna, Augustipreemia aasta parima mitteilukirjandusteose valdkonnas.