Скачать книгу - oomade hingeelu. Sari "Looduse lood

Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui konniteele mahavisatud kohvitopsi ei vota me kunagi ules, et sealt juua, nasime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sunnib vaikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee valjagi toataimest koogis ega ukse ees laiutavast poosast. Voimalik, et elategi oma elu ara kordagi taimede kurjust tundmata. Ent uhel paeval voib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab koige ponevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud ponevate lugudega. Sarjas „Looduse lood“ on varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salaparane elu“.

Kite’s Nesti farmis uitavad lehmad (ning lambad, kanad ja sead) vabalt ringi. Nad otsustavad ise, kuidas jarglasi kasvatada, mida suua ja kus magada. Kui lehmad saavad rahus oma lehmaelu elada, tuleb nahtavale iga looma isikupara, mis on neil koigil erinev – nagu inimestelgi. Fat Hat eelistab naistele mehi. Chippy Minton keeldub poriste jalgadega voodisse minemast ning ilmub alati enne magamaminekut lauta sugemisrituaalile. Jake’il on pahe – ta hingab Land Roveri valjalasketorust susinikdioksiidiaure. Gemima tervitab koiki inimesi tigeda pearaputusega ning on metsikult iseseisev. See raamat on hell ja sudantsoojendav kroonika, millest selgub, et lehmad armastavad, mangivad, kiinduvad ja loovad soprussuhteid, mis kestavad elu lopuni. Nad hoiavad uksteise lapsi, leiutavad mange, peavad vimma ja leinavad. Enamik meist ei tea, et midagi sellist on voimalik, sest tanapaeva pollumajanduses ei ole ruumi loomade loomuliku elukorraldusega arvestamisele. Rosamund Youngi voluvas ja kaunite illustratsioonidega raamatus naeme lehma taiesti uues valguses.

Koprad jaavad teineteisele kogu elu truuks. Skorpionid vorgutavad partnerit ornalt tantsides. Emased pingviinid votavad nii monigi kord armastuse eest tasu. Isased lovid on parast nelikummend korda seksimist paevas omadega paris labi. Ja koige brutaalsemad on voodilutikad! Peentest ja alatutest vorgutamisnippidest, geniaalsetest genitaalidest, vaga targalt planeeritud tiinusest ja koige armsamatest loomalastest ilma peal – sellest raamatust leiab palju toredat ja imestusvaarset, jubedat ja kummalist, tuttavlikku ja voorast. See koik annab aimu loomade armuelu lopmatust mitmekesisusest. Uks, mis seejuures selgeks saab: ei ole olemas midagi, mida poleks olemas. Koigile alates 8. eluaastast.

Putukad, kes kasutavad tooriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad uksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes kaituvad ausalt voi valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega voi lasevad meil, inimestel, endi heaks tootada. Mida loomad motlevad, mida suudavad tunda, millised on nende haalikud, suguelu, abstraktne motlemine voi nende moodi vaimuhaigus?Karsten Brensing (snd 1967) on saksa merebioloog ja kaitumisteadlane, kes on tegelenud mh delfiinide ja vaalade uurimise ning kaitsega. Ta on kirjutanud mitmeid populaarseid raamatuid loomade elust.

Esimene saladus raagib sinu – ja minu, ja koigi teiste – loo alates eostumise hetkest kuni sunnini, kui loplikult „kupseks“ saanud inimhakatis end uheksa kuud hiljem labi uskumatult kitsa avause valja voitleb. See teaduslikult tapne, geniaalselt lihtsas ja selges keeles suure soojusega kirjutatud raamat jutustab loote kasvamise loo labi koigi selle kohati jahmatavate muundumiste, unustamata korvalepoikeid ajalukku ja lisades varskete teadusuuringute poolt leitud ponevaid avastusi. Kas sina naiteks teadsid, et kui naine utles 1920ndatel aastale mehele, et „kuulik suri“, siis tahendas see, et ta on rase? Et kuni nii kolmanda elukuuni on koik embruod naissoost? Et on uks liik tillukesi mereusse, mille isased elavad sona otseses mottes emaste sees? Et sperm haistab munarakku? Et veel sundimata loode suudab kaitsta oma sudamehaiget ema?