Скачать книгу - Seitsme kuningriigi ruutel

Korgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hammastuseks ei vota naine seda vastu. Ta utleb, et krahv peab oma armastust toestama, tuues talle Prantsusmaalt mooblit. Krahv leiab Pariisi lahedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionaarid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli kulalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine pohjustaks perekonna skandaali, ent kuidas voiks ta kaotada Lynetta?

Vaimukas ja hea huumoriga kirja pandud reisikiri naitab lugejale, et Hiina muur, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias erinevad siiski pisut turismibrosuurides kirjeldatust. Ja teekond nendeni voib olla tunduvalt varvikam kui ime ise.

Parimad kodud asuvad alati vee aares, on Kongslundi lastekodu hoolitsev perenaine Magna Ladegaard oma hoolealustele ikka ja jalle oelnud. Ent selles majas, kus nemad elavad, ei ole sugugi koik nii pilvitu, kui esmapilgul naib. 2001. aasta 11. septembri varahommikul leitakse Kopenhaageni lahistel uhelt rannaribalt tundmatu naise surnukeha. Naise vahetus laheduses on viis kummalist asja, mis naikse temaga kuidagi seotud olevat – raamat, parnaoks, koiejupp, murtud kaelaga lind ja foto Kongslundi lastekodust. Laheb veel moni tund, New Yorgi kaksiktornid kukuvad kokku ja maailm muutub koikide silme all, nii et esialgu vaga tosiseks peetud juhtumi uurimine ununeb sootuks. Palju aastaid hiljem saavad kuus Kongslundi lastekodu kunagist kasvandikku ja hiljem eri peredesse lapsendatud inimest kummalised anonuumkirjad, kus vihjatakse, et Taani esinduslastekodu abil voisid mojuvoimsad isikud valgust kartvaid saladusi varjata. Magna Ladegaardi lapsendatud tutar Marie Ladegaard otsustab valja uurida, millega aastaid tagasi tegelikult lastekodus tegeldi. Ent voib-olla olnuks parem tagajargi silmas pidades tode siiski oma aega jatta… Skandinaavia krimikirjanike uhing tunnustas Taani kirjaniku Erik Valeuri romaani "Seitsmes laps" 2012. aastal parima Pohjamaade krimiromaani auhinnaga.

Naine, lapsed, koer ja vanamoeline maja… Lapsest saadik sellest unistanud Gabriel on kogunud vaevaga raha ning juba valmis maja ostma, kui keegi astub talle teele risti ette.

Ruutel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kumneid tagasi. Monigi tahtnuks Ruutli korvaldada – vahemasti voimult. Selle onnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Ruutlit teistest poliitikutest enam nii ulemnoukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu holmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost koigi selle tumedate ja helgete aegadega. Ruutel on elanud truu ja tookana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga. Sundinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Ruutel seal ka oma pollumajandusega seotud karjaari, mis jatkus Tartus sovhoosidirektori ja pollumajandusakadeemia rektorina. Tema korge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus pohineb 16. novembril 1988 vastuvoetud suveraansusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine. Eesti kiirel arengul parast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Uhiskond polariseerus edukuse alusel ning lohe „esimese ja teise Eesti“ vahel karises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Ruutli missioon uletada lohe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jai tal napiks… Paljudel on temast oma lugu raakida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seeparast tundub, et teame Ruutlist koike. Aga kas ikka teame? Raamat avab tema eluga seotud sundmuste pohjusi ja tagamaid.