Скачать книгу - Mina, supernaine, jaan ellu! (sarja "Moni ohtu romantikat" 5.raamat)

Anders taob raskele metalluksele ja huuab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole poordudes komab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt porandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis pusti ajama. „See on vale,” utleb Jurek nii, et louale pritsib verd. „Nad utlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …” Raamatu sundmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jouab ka endise Noukogude Liidu aladele. Mooda raudteed astub jaises oos segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kohn noormees. Peagi selgub, et ta on uks aastaid tagasi kaduma lainud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jai ja kes neid kinni hoidis? Psuhhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erireziimiga sundravil sarimorvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud raakida, sest hirmuarataval kombel on temaga kasvoi natuke suhelnud inimesed end parast tapnud voi teistele halba teinud. Uhtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud aarmiselt valusad ja julmad malestused. Lars Kepleri pseudonuumi taga on abielupaar Alexander ja Coelo Anhdoril, kes eraldi olid edukad kirjanikud juba ennegi. Nuud on nad koos puhendunud kriminaalromaanide sarjale, mille peategelaseks on sabruliste blondide juustega sportlik, jonnakas ja julge soomerootslasest politseinik Joona Linna. Kirjanike pseudonuumi esimene pool on voetud Stieg Larssoni ja teine pool Saksa teadusemehe Johannes Kepleri (1571-1630) auks. Lars Kepleri raamatuid on tolgitud 37 keelde ja „Uneliivamees on olnud lugejate eelistuste tipus uheksas riigis.

Kogu maailmas kasutab politsei keerukate juhtumite lahendamisel meediumide ja spiritistide abi. Seda tehakse aastas korduvalt, kuigi ei ole uhtegi toendit selle kohta, et meedium oleks lahendusele ka kaasa aidanud. Flora Hansen kutsub end spiritistlikuks meediumiks ja on aastaid elatist teeninud sellega, et teeskleb surnutega raakimist. Uhel augustiohtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse kaitumisega tutarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav morv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja vaidab, et on uhenduses tapetu hingega. Toendid viitavad vaieldamatult sellele, et morvar on uks hoolealustest, heatahtlik ja vaikne tudruk, kes pogenes asutusest morvaool. Kui Joona Linna asub tema minevikku uurima, selgub, et tudruk ei ole mitte alati olnud nii heatahtlik. Joona uurib kuriteopaika kauem kui ukski teine komissar. Ometi ei ole ta rahul, ta motleb, et peab nagema veel midagi, enne kui paaseb sellest kohutavast ruumist. Ta peab leidma mingi detaili, mis aitaks teda edasi, mis aitaks niidi noela taha panna. Ta silmitseb voodis lebavat tutarlast. Tolle paljalt nahalt hoovab veel norka soojuskuma. Tudruku kaed on surutud nao ette, nagu mangiks ta peitust. Joona kummardub tema kohale ja avastab, et midagi on tudruku vasaku nimetissorme kuune all. See naib kui sugavpunane liivatera, rubiinikild. Joona pilgutab silmi, et nagemist teravdada. Verd tais pritsitud toas on raske keskenduda vaikesele punasele terakesele, aga ta ei anna alla, kummardab lahemale, tunneb tudruku magusat lohna ja taipab akki, mida ta kuune all naeb. Kurjategija jalitamine votab uha vagivaldsemaid ja ootamatumaid poordeid. Iga vastus viiks justkui uute moistatusteni, sirge tee lopeb laburindiga. Kuigi uurimine on jooksnud ummikusse, ignoreerib politsei Flora Hanseni telefonikonet. Esialgu nouab naine oma jutu eest raha, kuid seejarel palub vaid uha meeleheitlikumalt, et teda ara kuulataks.

„Randaja” teise raamatu alguses naaseb Claire parast kahekumne aasta moodumist oma tegelikus ajas, 20. sajandis, Lallybrochi moisa 18. sajandisse Jamie juurde. Claire loodab, et siia, kus ta ennast taas koduselt tunneb, voiks jaadagi, aga saatusel on oma plaanid. Ta ei tea Jamie vahepealsest elust nii mondagi olulist, ei mehe seotusest salakaubaveoga ega seda, et Jamie on vahepeal uuesti abiellunud. Sellest lahtuvate probleemide lahendamiseks laheb Jamie oepoeg Ian vaikselt hulgesaarelt peidetud varandust ara tooma, kuid langeb aga tundmatu laeva meremeeste katte. Ilma noore Ianita pole Jamie kojuminek moeldav ja nii otsustab ta Iani jalgede otsimiseks abi kusida oma Prantsusmaal tegutsevalt veinikaupmehest onupojalt Jaredilt. Koos kapteni ja meeskonnaga saab ta oma kasutusse laeva nimega Artemis ning algab pikk merereis. Nende teed ristuvad Inglise sojalaevaga Porpoise, kus on valla puhkenud taud. Claire kui elukutseline arst otsustab minna neile abi osutama, lootes peatselt naasta oma laevale, kuid sojalaeva kapten teeb otsuse taiskaiguga edasi minna, Artemis seljataha jatta ja Claire kohutuufuses vaevlevate meremeeste juurde jatta. Nii viivad ponevad ja kohati eluohtlikud seiklused Claire’i ja Jamie ule ookeani.USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Vooramaalase“ sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Vooramaalane” ja „Kiil merevaigus”. 640 lk

Parast esikromaani „Hupnotisoor“ tohutut edu nii Rootsis kui ka kogu maailmas toob Lars Kepler meieni jargmise loo kriminaalkomissar Joona Linna juhtumite sarjast – „Painajalik leping“, mida on eri keeltes muudud juba enam kui pool miljonit eksemplari. Ilusal suveool leitaks Stockholmi saarestikus triivivalt mahajaetud lobusoidulaevalt noore naise surnukeha. Tema kopsud on tais soolast vett, kuid selle vee jalgi pole ei tema riietel ega teistel kehaosadel. „Ta uppus, Joona,“ lausub kohtumeditsiini professor. „Uppus?“ Professor noogutab ja naeratab. „Ta uppus laeva pardal.“ „Akki keegi leidis ta merest ja tombas laeva pardale?“ „Kui ma nii arvaksin, siis ma ei raiskaks su aega,“ sonab professor. Jargmisel paeval leitakse uks mees surnuna Stockholmist, riigile kuuluvast korterist. Mees ripub laes oleva lambikonksu kulge kinnitatud silmuses. Kuidas see voimalik on? Toas on korge lagi ja seal pole uhtki mooblitukki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga. Muidugi on Linnal oigus, kuid see ei tahenda veel, et juhtum saaks lahendatud – tegelikkuses on hoopis tegu peadpooritavalt pingeliste ja ohtlike sundmuste ahela eelmanguga. On asju, mida ei lopeta isegi surm…

Pesapallivaljakul oli Reid Buchanan alati fannide lemmik. Aga linade vahel?Kiuslik artikkel endisest sootjast ja praegusest playboy’st seab kahtluse alla tema oskused magamistoas. Ja ajaleht on alles esimene halb uudis. Reidi vanaema Gloria murdunud puusaluu tahendab, et vanaema vajab pidevat hoolt, aga Reid palkas esimese ja teise meditsiinioe nende poetamisoskuste jargi, mida nad demonstreerisid tema peal. Kolmandaks valib ta Lori Johnsoni – kandidaadi, kes paistab tema sarmi suhtes immuunne olevat.