Скачать книгу - Morvatud kirjaniku kasikiri. Krolli kolmas juurdlus

Kena ja hakkaja Tiina on parast hooldekodust pogenemist kohtunud taas oma elu armastusega. Neil on plaanis uuesti abielluda ja nende elu kulgeb rahulikult ning naib, et lopuks ometi on nad oma onne saavutanud. Siis uhel paeval astub nende uksest sisse Tiina kunagine kooliode ja nende elu pooratakse taas pea peale. Vahe sellest, et toimub morv, hakkavad toimuma ka lausa mustilised sundmused. Ometi ei puudu Tiina elust ka naer ja nali…

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.

Kolme raamatu autor Taavi Kangur selgitab selles raamatus vaimukalt ja asjatundlikult, kuidas saada kirjanikuks."Miks saavad avalikuks minu motted kirjutamisest ja lugemisest? Umbes kaheksa aastat tagasi asusin uurima, kas on voimalik leida sirge tee kirjutamise juurde. Uurisin, mismoodi voib uhest inimesest kirjanik saada. Teele kerkis palju arusaamatusi ja esmapilgul lihtsana naivad asjad osutusid pohjatuteks uurimisobjektideks. Uues maailmas kobamisi ringi liikudes leidsin kusimustele vastuseid ja vastustele uusi kusimusi.Kas kirjanikuks saab oppida? Kusimuse esitamine ja rohuasetus ei jata tavaliselt uhtegi kirjutamisega tegelevat isikut kulmaks. Olen kohanud ja ilmselt kohtan veel inimesi, kes nahvavad mulle, et kirjutama peab nii, nagu otse tuleb, ja protsess ei allu oppimisele. On ainult urgudu ja meedium (kirjanik), kes saab sealt kuskilt pilvest oma teksti katte. Kindlasti on vaitjatel tuua moni naide otse elust. Jakoigesse, mis raagib kirjutamise oppimisest, suhtuvad nad polgusega, isegi taiesti moistlikesse soovitustesse, et paremaks saamiseks on vaja harjutada. Olen palju lugenud kirjutamisest ja toeliselt suured ja maailmakuulsad kirjanikud utlevad keerutamata: harjutama peab aastaid, kumneid aastaid.Pidage meeles, oppimises ei ole mitte midagi halba! Te soovite saada kirjanikuks, Teie sees helisevad sonad, Te tahate osata neid oigesti valja lasta. Jah, on vastus, kirjanikuks saab oppida, kui sisemuses on tungiv soov kirjutada," utleb Taavi Kangur.

Ponev fiktsioon voimalikest poliitilistest arengutest Eestis. Ulmeromaani on pikitud ullatavalt toeparaseid kirjeldusi Pronksioost ja sellele jargnevatest sundmustest. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sundmustega, milles leidub nii armastust kui ka vihkamist.

Tartu Ulikooli ja Eesti Maaulikooli professori Juhan Maiste raamat on puhendatud maastikule kui esteetilisele fenomenile, selle kujunemisele ja tolgendamisele labi erinevate motte- ja kunstivoolude Kreekast tanapaevani. Keskseks moisteks maailmast ja maastikust kui selle uhest voimalikust peegeldusest aru saamisel ja loomisel on ilu, mis avab inimeses kolmanda silma, mille kaudu maailm meie umber muutub mitte uksnes rikkamaks, vaid ka sugavamaks, Maastik toob nahtava varjust esile nahtamatu. Maastik annab meie eksistentsile tahenduse ja sunnib peatuma teose ees. Kunsti abil me uksnes ei opi maailma tundma, vaid loome seda. Maastik on meie vaimu uks suurimaid saavutusi.