Скачать книгу - Kaspari janku on kadunud

Acharya Shree Yogeesh asutas 2014. aasta kulaskaigul Siddhayatan Estonia, mis on esimene valgustunud meistri poolt sisseonnistatud puhapaik Eestis. Acharya Shree Yogeesh on oelnud, et ta pole kohanud muudes riikides nii palju inimesi, kes on “valmis arkama”, kui Eestis, mis on tema sonul vaga harukordne terves maailmas. Siddhayatan Estonia eesmark on suunata voimalikult palju tode otsivaid inimesi vaimsel teel ja aidata vaimses maailmas edasi liikuda. Siddhayatan Estonia sonum on tuua inimesteni opetus, kuidas saada onnelikumaks, tervemaks, avastada loomulikke ja alternatiivseid voimalusi enda tervendamiseks, puhastada oma motteid, keha ja hinge, eemaldada endalt hirmud ja saada julgust, panna oitsema sinu tegelik mina. Siddhayatani looja Acharya Shree Yogeesh on juba ule 45 aasta puhendunult levitanud inimestele universumi tarkust armastusest, kaastundest, taielikust transformatsioonist, vagivallatusest ja hinge aratamisest. Tema tarkused baseeruvad praktilisel susteemil, mis on aastatuhandeid vana. Siddhayatan Estonia asub aadressil Mehaanika 21, Bliss Maja 4. korrusel.

Vene klassiku Aleksandr Puskini viieosaline proosatsukkel.

Mr. Bland katkus kimbatuses juukseid. «See on suisa hullumeelsus, Hood!» huudis ta. «Kas uks rong haihtub Inglismaal keset paist paeva ohku? See on absurdne. Vedur, tender, kaks vagunit, paravagun, viis inimest – ja koik lahevad sirge raudteeliini peal kaotsi! Kui me jargmise tunni jooksul midagi moistlikku ei kuule, votan inspektor Collinsi kaasa ja lahen ise kohale.» Ning siis juhtuski lopuks midagi moistlikku. See vottis jargmise Kenyoni solmjaamast saabunud telegrammi kuju. «Teatan kahetsusega, et asja leiti solmjaamast kahe ja veerandi miili kauguselt astelhernepoosaste vahelt John Slateri, erirongi juhi surnukeha…»

Ma elan Portugalis vaga tagasihoidlikku elu, kuid see tahendab vabadust. Mul on kodu ulikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis ullatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igapaevast leiba sellega, mis mulle koige rohkem meeldib – opetan lastele filmi ja muusikat.Arusaamine, et olen siin onnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale koige ilusa on see tahendanud ka naguripaevi, pisaraid, uksindust ja tohutut hirmude uletamist. Olen otsinud valgeid joule Portugali magedest, olnud seotud nii massiturismi kui okokogukondadega, tootanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas.Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga uhes rutmis. Mu sudame on voitnud portugallaste ja paikese soojus, kulalislahkus, ligimesearmastus ja mangulust. Vaimumaailm, mis vaartustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.

Minevikust koneldes kipume tihtipeale unustama, et see on olevikust vaga erinev, kusjuures ajalooline malu osutub monikord uskumatult ebatapseks. Euroopa minevikust moeldes meenuvad enamasti just tanapaevalgi eksisteerivate riikide ajalood: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa jne. Tegelik ajalugu on aga tunduvalt keerulisem ja paljusid riike maletavad tanapaeval vaga vahesed. Selle raamatu vahendusel tutvume aegade hamaruses suuri tegusid teinud riikide ja nende valitsejatega (naiteks vaga vahe tuntud Alt Clud ehk Kaljukuningriik praeguses Suurbritannias voi arvukad Burgundia kuningriigid ja hertsogkonnad). Samuti on kone all ka veel suhteliselt hiljuti silma paistnud riigid nagu Etruuria voi ainult uhe paeva iseseisvust nautida saanud riik Taga-Karpaatias. Erilist tahelepanu Eesti lugejale peaks pakkuma Noukogude Liidu maakaardilt kadumise lugu, mida uhtlasi voib pidada ka Eesti taasiseseisvumise looks, sest Davies tutvustab lugejale nii laulvat revolutsiooni, Balti ketti, iseseisvuse valjakuulutamist kui ka pronkssoduri saagat ja sellele jargnenud kuberrunnakut. Professor Norman Davies (snd 1939) on uks maailma tuntumaid ajaloolasi, kes tegeleb peaasjalikult Euroopa (ning kitsamalt Suurbritannia ja Poola ajalooga). Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Euroopa sojas 1939-1945“ (2009).