Скачать книгу - Keskaja kirjanduse antoloogia. I koide. Ladinakeelne kirjandus

Artiklikogumik on esimene teos, mis sustemaatiliselt kirjeldab ja analuusib taasiseseisvusaja eesti lastekirjanduses toimunud protsesse.Raamatu kumme artiklit annavad ulevaate lastele moeldud ilukirjanduse pohiliikidest ja zanritest, aga ka aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Lisades on esitatud Eesti lasteraamatutoodangu statistika ning lastekirjanduse auhindade ja voistluste loetelu. Pildimaterjal annab moningase ettekujutuse vaadeldava perioodi lasteraamatukujundusest ja -illustratsioonist.Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate tooruhma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ning tooruhma juht ja uhtlasi kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.

«Hirmu ja ouduse jutud» pakub valiku tondijutte ja teisiebamaiseid lugusid uleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist1840-1940, lisaks ka uuemaid tekste tanapaeva ouduskirjanduse meistritelt.Kogumikus leidub inuiitide mustilises kohas «Hingede saarel» toimunud verineseikluslugu, loos «Minevik» kasutavad tegelased parimat eksortsismimeetodit, misuldse voimalik, kui seda rakendada osatakse, H. P. Lovecraft esineb tuntudheaduses, Robert W Chambers votab oudseid olukordi pisut sarkastilisel jaomamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pingetteismelise tudruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatuteveel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti,William Hope Hodgson, A. Merritt jt.

Konspektide kogumik on koostatud uue oppekava noudeid jargides ja sisaldab gumnaasiumis kasitletavate proosa- ja draamateoste ulevaateid. Samavaarselt teose probleemide vaatlusega on tahelepanu pooratud ka ?anrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt. Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas toos ja eeldab kirjandusteose labilugemist, sest konspektide autori tolgendus teoseist on vaid uks voimalus paljudest.

Kuidas elasid inimesed keskajal? Milline oli nende motteviis? Mille poole nad puudlesid? Millest leidsid nad onne ja kindlust? Kuidas nad omavahel labi kaisid? Neile kusimustele voib leida vastuse raamatust „Keskaja inimene". Teos on teine raamat Euroopas laialdast tahelepanu palvinud sarjast, mis kasitleb inimest ajaloo erinevatel epohhidel. Rahvusvaheliselt tunnustatud medievistid kirjeldavad inimesi, inimgruppe ja kogukondi, kes mangisid keskajal maaravat rolli ja esitavad nii varvika ja informatiivse labiloike selle epohhi uhiskonnast, tavadest ja argipaevast. Raamat on moeldud koigile ajaloohuvilistele, ent seda voib kasutada lisamaterjalina ka gumnaasiumis. Sisukord: Eessona (J. Le Goff), Munk (G. Miccoli), Sodalane ja ruutel (F. Cardini), Talupoeg (G. Cherubini), Linlane (J. Rossiaud), Intellektuaal (M. F. B. Brocchieri), Kunstnik (E. Castelnuovo), Kaupmees (A. Gurevits), Naine ja perekond (C. Klapisch-Zuber), Puhak (A. Vauchez), Valjaspool seisja (B. Geremek).

Ulmekirjanduse sunni- ja arengulugu on sama ponev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse dzunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi mustiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nagev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil pohjusega armastatud ulmekirjanikud – koik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud volumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini. Raul Sulbi (1977) on lopetanud Hugo Treffneri Gumnaasiumi, oppinud Tartu Ulikoolis ajalugu ning tootanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeuhingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal kaima lukata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker valjaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Taheaeg, Hirmu ja ouduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kumneid Eesti ja valismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooulevaate «Troonide mang: Rooside sojad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).