Скачать книгу - Oh seda Jukut kull! Anekdoote lastest ainult taiskasvanutele

Igal firmal on oma nagu, iseloom ja lugu. Millegiparast ei kirjutata neist enamasti raamatud nii nagu kirjutatakse kuulsatest inimestest. See raamat on esimene teadaolev firma elulugu, mis on toepoolest ELU LUGU. Tegemist ei ole faktitapse ajaloo teosega voi ettevotlusopikuga, vaid lugude ja legendide kogumikuga taasiseseisvumisaja alguses sundinud ettevottest, mille lugu on varvikirev, sest seal on julgetud uletada piire – proovides ja katsetades asju, mida keegi teine varem teinud ei ole. MicroLinki lugu naitab, mis on inimeste jaoks see „miski“, mis paneb neid nautima teekonda tooalaste sihtide suunas.

"Vaata lapse silmadesse – midagi sugavamat pole olemas. Lapse silmad on nagu pohjatu sugavik. /Osho/Lastele on omane ehe vabadus. Nad on roomsameelsed, mangulised ja loomu poolest loovad. Kuid kasvatamise kaigus surutakse neid omadusi maha, et lapsed oleksid sonakuulelikud ning sobituksid voimalikult hasti uhiskonda. Ja kuigi iga vanemate polvkond kinnitab, et nemad ei tee oma lastega samu vigu, mis tehti nendega, sunnivad nad paratamatult lastele peale puudusi ja piiranguid, mille nad ise parisid oma vanematelt.See raamat kutsub ules „laste vabastusliikumisele”, et purustada vanad kaitumismustrid ja panna lastega suhtlemisele uus alus. See on teejuht taiskasvanutele, et nad teadvustaksid, kui palju nende kaitumine lapsi mojutab. Me opime, millal laste eest hoolitseda ja neid kaitsta ning millal lasta neil omaette tegutseda, et nad oskaksid elust roomu tunda ja saavutaksid oma korgeima potentsiaali.Osho (1931–1990) on uks tuntumaid ja provokatiivsemaid tanapaeva mustikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot uheks „20. sajandi tegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „koige ohtlikumaks inimeseks parast Jeesus Kristust”. Tema opetuste moju on uha kasvanud ning jouab vaimsete otsijateni koikjal maailmas."

Tonn Sarv ei ole tavaline eestlane. Voib-olla varem oli, aga parast seda kui ta Taimaale elama sattus, naeb ta Eesti elu monevorra teistmoodi. Piltlikult oeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust roomu, paistab eestlaste pidev sagimine-trugimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis kaies voib kodumaa teda roomustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.

Neli noort naist asutavad Naeruklubi, eesmargiga ise oma elu ponevamaks muuta. Mille tulemusena ei jaa poorased peod, probleemsed ja romantilised suhted vastassugupoolega mitte tulemata. Nagu pisarad, kahetsus ja tragikoomilised lahendused. Tanu uksteise toele, suudavad naeruklubilised rasketest situatsioonidest ule saada. Sest kui neli kokku hoiavad, siis on see rohkem kui ainult neli. Raamat raagib ajakirjaniku Sandra Greytzi sundmusrikkast eluetapist Saksamaal, kui ka Vahemeremaades, imeilusa looduse, kulinaaria ja veinide virrvarris. Labinud moned ebaonnestunud armuromaanid, naib Sandrale, et Christian on see oige. Kas ikka on? Elu sarnaneb vahepeal ahelreaktsioonile. Uks suutuna naiv ettevotmine vallandab sundmusterea, mille tulemus on araarvamatu. Ja me kulutame ennast ainult, kui puuame midagi muuta.

Erkki Kolu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal. Uhtekokku on temalt ilmunud 13 anekdoodiraamatut, viimane neist, „Eestlane ja teised rahvad“, 2015. a sugisel. Kaesolevasse kogumikku on Erkki Kolu ammendamatust anekdootide varamust valitud need, mis raagivad arstidest, apteekritest, sanitaridest, medodedest ja muidugi nende patsientidest. Hoiatuseks peab utlema, et sugugi mitte alati ei ole selge, kelle ule siis parajasti ikkagi naerdakse.