|
Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku motteruumi uus salaparane nimi – Fanny de Sivers (1920?2011). Parnus sundinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija joudis enne Teise maailmasoja puhkemist oppida Tartu Ulikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi paritolu tottu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jatkas akadeemilisi opinguid erinevates Euroopa ulikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjaarist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tottu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustaratavalt mitmekulgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise jarel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid vaga erinevatel teemadel. Kaesolev kogumik on esimene koide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalakusimus, joulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema ponevat isikut ja elukaiku. Получить ссылку |
Kogutud teosed I
Автор: Эдуард Вильде
Год издания:
Kogumikku on koondatud 21 Eduard Vilde jutustust, novelli ja naljajuttu peamiselt kirjaniku varasemast loomeperioodist.
Kogutud teosed II
Автор: Эдуард Вильде
Год издания:
Kogumikku on koondatud 21 Eduard Vilde jutustust, novelli ja naljajuttu peamiselt kirjaniku hilisemast loomeperioodist.
Valitud teosed 3. Markmeid eel-dunastilisest ajastust
Автор: Robert Silverberg
Год издания:
Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 luhiromaani, jutustust ja luhijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine ponevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja purotehnilisest vormist raagib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklusmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel naeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa poorlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika voib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.
Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusook. Charmides. Phaidros. Euthyphron
Автор: Platon
Год издания:
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427 347 e.Kr.) dialoogid on Ohtumaa filosoofia pohi. Tema mahukas kirjalikus parandis sonastatud kusimused on jaanud „filosoofia“ pohikusimusteks tanaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu kindla uurimisvaldkonnana, mis nouab kindlat motlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimoistetavuse tottu on Platon endiselt, ka 2350 aastat parast surma, uuritavamaid „teemasid“ filosoofia ajaloos. Platoni „Teoste“ I koitesse on koondatud koik seni eesti keeles ilmunud Platoni tervikteosed ja uusi tolkeid („Phaidon“, „Phaidros“). Raamat annab pildi Platoni eesti keelde tolkimise ajaloost ja hetkeseisust. „Sokratese apoloogia“ on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekonest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. „Kriton“ kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sober Kritoniga, kes puuab teda veenda vanglast pogenema. „Pidusoogi“ vestlusteema on armastus dialoogil on olnud tohutu moju ohtumaisele „erose“ moistele. „Charmidese“ keskmes on vooruse olemus. „Euthyphroni“ keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. Esmakordselt eesti keeles ilmuv „Phaidon“, kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast paeva enne surma ning on pohiallikaid Platoni hinge- ja ideedeopetuse tundmaoppimisel. „Phaidroses“ avaneb metafuusika algne situatsioon (T. Luik).
Чтобы скачать книгу, отключите блокировку рекламы. Спасибо!
