Скачать книгу - Logistyka uslug

Lugu, mis voiks olla ka Eesti riigi ajalooopikuks, seda mitte ajalooarvude, vaid tunnete, probleemide ning kannatuste osas, mis hingekriipivad iga eestlase jaoks.Lugu sundmustest, sodadest ja INIMESTEST ning ARMASTUSEST ajaloo hammasrataste vahel.Lugu Eestimaast, nahtuna baltisakslase pilgu labi, kes tunneb end pigem eestlase kui sakslasena. Taustaks noor Eesti Vabariik, soda, okupatsioon, vaikerahva tahe olla vaba ja iseseisev ning justkui selle vabaduse sumbol – Hiiumaa kaunis loodus.

Tonn Sarv ei ole tavaline eestlane. Voib-olla varem oli, aga parast seda kui ta Taimaale elama sattus, naeb ta Eesti elu monevorra teistmoodi. Piltlikult oeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust roomu, paistab eestlaste pidev sagimine-trugimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis kaies voib kodumaa teda roomustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.

Romaan esitab meile vaga elavas stiilis uhe omaparase ja huvitava noormehe isearaliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse uhel vaiksel sugispaeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hupliku konemaneeri ja silmanahtavalt narvilise olekuga. Ent aegamooda sulab ta siiski alevi vaikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega monesugust elevust. Nonda tekib tal sumpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitutre Erika Thalstromi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sonapaari „veider armastuslugu“. Teoses on rohkesti salaparasust, sadelevaid konelusi ja huvitavaid inimtuupe Loopre alevikust. Sundmustik vangistab lugeja esimesest lehekuljest ega vabasta enne viimast rida, niivorra suvenetakse noore autori esikteose ebatavalisse ohkkonda.Romaan „Veider armastuslugu“ sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivoistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka omaaegsed prototuubid.Arp Rullingo (1935. aastani Alfred Rullinkov; 26. juuli 1913 Tallinn – 14. juuli 1942) oli eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik. Oppis Gustav Adolfi Gumnaasiumis. Tegeles kergejoustikuga spordiseltsis Kalev. Tootas ajakirjanikuna, kirjutas spordiulevaateid ajakirjale Nadal Pildis, 1940–1941 ajalehe Noorte Haal osakonna juhataja. Hukkus 1942. aastal Punaarmees.Arvustus: Kangro, B. – Looming, 1939, nr.10, lk.1127-1128.

Minu sees elab randaja. Armastan teed. Molemal kujul. Seda, mis jalgade all kulub, ja seda, mis tassi sees hinge soojendab. Laksin uhel ohtul toolt koju ja raakisin teismelisele tutrele vaimustusega oma suureparasest mottest minna Hispaania palverannakurajale. Leppisime kokku, et laheme koos ja kirjutame koos.See lugu on minu elu labi kahe koige olulisema suhte – minu suhe emaga ja minu suhe tutrega. Mu ema on geenius. Kui suur ode alles vaike oli ja kondides kukkus, utles ema talle: „Tule siia, ma tostan su ules.“Samal ajal on see meie aja lugu. See on osa seitsmekumnendatel sundinud polvkonna kirjutamata loost.Armastust on mitut moodi. Selles raamatus on kaks armastuslugu.Katlin KaldmaaKui ma poleks emaga caminol kainud, ei oleks ma kunagi teadnud, et tegelikult on ta nagu koerakutsikas, kes hommikuti iga hinna eest oue tahab minna.Hanneleele Kaldmaa

„Tukastame hommikuni,” utleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu korval. Kui sind muidugi ei hairi, et ma norskan.”Ent nad uinuvad pariselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspuksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist puksirihm. Rebeka tajub, et ta haal kolab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kumme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu pariselt tahtma.”„Jah, sul on oigus. Taiesti. A’ mis klassi sa lopetad?”„Uheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jalestab kooli, tuiab vabal ajal sobrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tosi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast katte oopaevaringselt ning tutvusi solmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debuutromaan. See on kohustuslik raamat tanastele tudrukutele, aga ka koige neile, kelle tutarlapseiga jai poorastesse uheksakumnendatesse.