|
Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba ule 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle parast tookord tuldud sai.Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika volu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen voi „Helisev muusika”. Voi hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad maemassiivid, horgult soogi ja joovastavalt hoogveini jarele lohnavad magihutid, kus heatujuline peremees pistab eine loppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga.Mu siiajaamise pohipohjused on lihtsad ja samas keerulised… Esiteks suusamaed ja tegutsemine suusainstruktorina – too ja lobu nauditavaim kooslus. Ning teiseks too pogenikega – valus teema paljude umbsolmedega, mille harutamine kaib tihtipeale ule jou ka koige nobedamatele nappudele.Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. Voi siis suda magedele kaotada ja nende keskele jaadagi… |