Скачать книгу - Krolewscy synowie – Jakub, Aleksander i Konstanty Sobiescy

Полный вариант заголовка: «Dem Andenken Aleksanders des Gesegneten / gewidmet von J.B. Petrosilius, Lehrer der deutschen und lateinischen Literatur an der praktischen Handlungs-Akademie zu Moskwa».

„Vaskratsanikust” tuttavaks saanud Tatjana ja Aleksandri loo jargmine osa „Teine Ameerika” keskendub Tatjana ja tema vaikese poja kohanemisele eluga Ameerikas. Romaani teine liin kirjeldab seda, mis juhtus Aleksandriga Noukogude Liidu uurimisasutustes ja trahvipataljonis. Pealiinide vahele on poimitud tagasivaateid Aleksandri lapsepolve- ja noorusaega. Tatjana ja Aleksandri loo jatk on maiuspala koigile Paullina Simonsi triloogia sopradele. 276 lk

On 1944. aasta. Soda laheneb lopule. Aleksander voitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile molemale katsumusi varuks. Puha Risti magedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander votab vangi sakslaste eest sodivate vlassovlaste komandori ning saab ullatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele ule, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma vaeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Pogenemiskatsed ebaonnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka soja lopp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam kaed rupes istuda, vaid otsustab soita Punase Risti oena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk

Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see laheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist valtida, sellele oskab vastata Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitsevae kolonelleitnant, vaimulikus elus oigeusu ulempreester. ”Kui me armastame oma vaenlast, siis me peame tegema valises vaga ranki otsuseid. Ja kui me peame kedagi kaitsma ja meile on antud voime kaitsta, siis me peaksime seda tegema armastusest. Looma ei ole motet piinata, sest looma riigis toit on toit. Inimene laheb kurjusesse ja havitab oma liigikaaslast. Kuigi seesama inimene voib ennast teise inimese vastu kaitstes teha ka havitustood armastusest – eks see ongi tapne lask. Sest vaenlast ei ole motet piinata. Aga annaks Jumal, et selliseid olukordi ei tekiks, kus me peaksime kelleltki elu votma, peaksime kedagi toesti sellisel viisil materiaalses maailmas havitama.“ “Meie vaimulike“ sari puuab kummutada Eestis levinud stereotuupi vaimulikust kui aaretult konservatiivsest, jaigast, kuivast ja maailmakaugest tuubist ning toestada, et Eesti vaimulikkond on vagagi tegus, motlev ja inimlikult huvitav. Nii monelegi usukaugele inimesele voib lugedes ja sellesse maailma suvenedes ullatuslikult avaneda, et kirikuopetajatel toepoolest ongi midagi ka tanapaeva maailmale anda ja kirik ise on loputu tarkuse kvintessents.