Скачать книгу - Oed ja vennad

Teine raamat kolmikteosest. Juhusliku taksojuhi elu paastes keerab Lorie Jones oma elus ootamatult uue lehekulje. Jargnevad aastad on kui ekstreemsport – tais kiindumust, armuseiklusi ja eluohtlikke hetki. Julm tanavaelu koondab kummekond noort inimest, et labi raskuste teine-teist toetada, armastada ja monikord ka vihata. Seda koike vaid selleks, et umbritsevas kaoses ellu jaada.Autorist:E. Nesseli looming ja maailm eristub paljude loojate loomingust ja kirjutusmeetodist. Tema sulg voolab kui jogi oma loomulikus sangis. Zanriks on kriminaal- ja ponevusromaan. Autori looming on ukseks ja valjapaasuks argimotetest voi -igavusest neile, kes lasevad ennast «joevoolust» kaasa haarata. Tema teoste vaartus on autori labitunnetatud sonade harmoonias.Eerika Nessel on sundinud 1976.a. Laanemaal. Armastab loodust ja loomi. Elab koos kumneaastase tutrega Alice'iga, kes ka armastab loodust ja loomi, eriti aga karnkonnasid.

Fjodor Dostojevski viimaseks jaanud romaani „VennadKaramazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna umber. FjodorKaramazov kehastab koike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse korval on tasuuteline ka taielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on toe eest voitleja, kesusub, et tee headuse juurde kaib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljosaunistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamiseuhendusest. Need maailmavaated porkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovisohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel elluIvani idee oilsast massust. Vendade elu ja ideed poimuvad lahendamatutevastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvote koigist ideedest,millega kirjanik oma loomingus tegeles. Labivateks teemadeks on karistus jalunastus, ohjeldamatu kirg ja kolvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uuetolke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tolkija Virve Krimm(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu kaDostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes koites.

New York Timesi menukirjanik Nora Roberts tutvustab teile Montgomery vendasid Beckettit, Ryderit ja Owenit, kes aratavad oma kodulinnas elule odusa voorastemaja. Ryder on vendadest koige raskema iseloomuga: valiselt on ta akiline, kuid sisimas hell. Ta on pahur ega seltsi eriti teistega, kuid kui ta tooriistavoo puusale kinnitab, ei suuda ukski naine ta seksikale konnakule vastu panna. Valja arvatud – pealtnaha – Hope Beaumont, ta oma voorastemaja juhataja…

Fjodor Dostojevski viimaseks jaanud romaani „Vennad Karamazovid“ (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna umber. Fjodor Karamazov kehastab koike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse korval on ta suuteline ka taielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on toe eest voitleja, kes usub, et tee headuse juurde kaib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljosa unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise uhendusest. Need maailmavaated porkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee oilsast massust. Vendade elu ja ideed poimuvad lahendamatute vastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid“ on justkui tihendatud kokkuvote koigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Labivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kolvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tolke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tolkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid“ teisele koitele on kirjutanud saatesona Tartu ulikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.

"Juss ja vennad" on jutustused, kus kumneaastane Eestimaa kolka kulas elav peategelane koos vanemate vendadega votab ette just mitte alati eakohaseid tegemisi ja seiklusi. Poiste ausast pollumehest isa monoloogid sobiksid igasse leeriopikusse, nagu ka sureva vanaisa motisklused, mis panevad lugeja juurdlema elu motte ule. Krooniks kohtate diakonist sulast, kes opib usuteadust ja kreeka keelt, ning teisi ponevaid tegelasi, nende hulgas joodikust veterinaari, kulafilosoofist Seediku-vana, paadunud romantikut Mustika Sassi, naissoole alati vastutulevat kohalikku konstaablit Libe-Atsi kui ka mitmesuguseid teisi loomi, alates koertest ja lopetades lehmade ja sigadega.
Raamat sisaldab ebatsensuurseid valjendeid, kuna autor on veendunud, et just selline keelekasutus on jutustuse tegelastele kahjuks omane.
Loeb Mart Aas.