Скачать книгу - Minu Mehhiko. Rikkad tsillit ei soo

Lakkamatult saan sonumeid, mis algavad kusimusega „Oled sa elus?“. Kui taas kord selge, et mind polegi vahepeal paljaks roovitud, orjaks muudud ega organite turul varskeks kaubaks parseldatud, jargneb tavaparane „Kas tuled juba tagasi? Kas on juba korini?“. Mis mottes?Mehhikos on kultuure ja keeli ju rohkem kui terves Euroopas kokku. Siin saab nautida paikesetousu paradiisirannal, varjuda seniidis paistva paikese eest vihmametsade lopsakusse ja jalgida viimaste paikesekiirte kadumist lumiste maetippude taha. Igaks lounasoogiks saab proovida midagi taiesti uut. Siinsete inimeste soojus, heatahtlikkus ja avatus pole mind lakanud ullatamast; tanu neile taipan viimaks kodu ja pere sugavamat tahendust.Nagu toelises telenovela’s, lasen ma end kaasa viia rikaste tuultel ja saraval elukeerisel, ent uhel hetkel leian end rahatuna ja passita tanavalt. Paar nadalat pooltuttava diivanil, juhuslik voimalus asendada koolis opetajat ja uks toimumata jaanud pimekohting avavad mu silmad ja sudame uutele horisontidele.Korini? Ei, korini mul veel pole. Получить ссылку