Скачать книгу - Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sopradele. Kogutud teosed II

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

„Eesti ajaloo raudvara” annab ulevaate Eesti ajaloo koige olulisematest sundmustest ja liikumistest ning valjapaistvatestisikutest. Opilasel on voimalik sellega tutvuda luhikese aja ja suhteliselt kerge vaevaga.Oppematerjal aitab aru saada uhiskonnas toimuvatest nahtustest ja protsessidest ning nendevahelistestseostest ja vastastikusest mojust; moista kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tahtsust ningjatkusuutliku arengu vajalikkust; oppida hindama uldinimlikke vaartusi.

Aripartner suhtub teisse vaenulikult, klient satub raevu iga pisiasja peale, kaastootaja kuunilisus uletab igasugused piirid? Kuidas panna sellises keerulises olukorras inimesed oma soovi kohaselt tegutsema? Raamatus „Lihtsalt kuula!” avaldab kogenud psuhhiaater ja konsultant Mark Goulston saladuse, kuidas koigi inimestega kontakti leida, isegi sellistes olukordades, kus tulemuslik suhtlus paistab ilmvoimatu. „Liiga lihtne see ei ole,” utleb Goulston. „Inimestel on soovid, vajadused ja kavatsused ning oma saladusi ei kipu nad teiega jagama. Nad on stressis, neil on kiire ja nad tunnevad sageli, et joud kipub kohustuste koorma all raugema. Stressi ja ebakindlusega toimetulekuks ehitavad nad enda umber nahtamatud tokked, mistottu on nendeni raske jouda isegi siis, kui teil on uhised eesmargid.” „Lihtsalt kuula!” pakub silmapaistvalt tohusaid vahendeid ja meetodeid, mis aitavad alati, kui kriitilisse seisu satub tooulesanne, muugitehing voi ka isiklik suhe. Kui tohusad on Goulstoni meetodid? Uks tema erialasid on pantvangikriiside lahendamisega tegelevate FBI agentide ja politseinike koolitamine. Need inimesed peavad suutma toime tulla olukordadega, kus on kaalul ei enam ega vahem kui inimelud. „Soovitused, mida ma neile empaatiavoime arendamiseks, pingete maandamiseks ja inimeste samale lainele haalestamiseks jagan, toimivad igas olukorras,” utleb Goulston. „Pole vahet, kas te alustate oma esimesel tookohal, olete muugimees voi firmajuht, vilumuse saavutamisel voite neid votteid rakendada mis tahes valdkonnas.”

"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohtakirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tolkija AladarBani sulest, kes kais Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete uhe tahtsa peatukiesmatutvustamine eesti publikule.

«Parsia kirjad» on satiirizanri pohjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Parsia kirjade» huumor ja satiir meile moistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist uleuldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Trooniparija Louis XV-nda alaealisuse tottu hakkas riiki juhtima Orleans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afaar langeb just sellesse ajajarku. Valitseva ringkonna argielu oli uks lopmata pillerkaar, oukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga pohja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Toepoolest, «Parsia kirju» lugedes jaab mulje, et maailm pole mitme sajandi valtel suurt muutunudki. Aga kas siis sedoovritega pole ikka nii? Eks nad seetottu sedoovrid olegi, et aeg pole suutnud nende sonumit kahandada ega ahmastada. … Kaks noort parslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin koik naevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi