Скачать книгу - Missioon

Enne jarjekordse patrulli algust valdab sind alati pisikearevus voi hirm – suuremalt jaolt pelgad astuda isevalmistatud lohkekehale–, kuid kontrollpunktist valjudes ei motle sa enam muule kui vaid ulesandetaitmisele. Sa ei kuuletu sealjuures mingile massoonimaffiale ega poliitikule,vaid oma jaoulema kaskudele ja korraldustele. Uhel hetkel avab vaenlane suuksuse pihta tule, puudes teid tappa. Ta ei soovi, et sina oma kaaslastegakulaelanikele eluliselt vajalikku veetruupi parandama saabunud ehitajaidjulgestaksid. Samas kohalikud olidki ise need, kes pollu niisutussusteemiparandamist palumas kaisid. Lahingutegevuses ei ole sa toesti muresdemokraatia parast selles riigis. Tulistades vaenlase suunas, on tahtsaim sinuenda ja kaaslaste tervis ning taitmist vajav ulesanne.* * *Martin Kukk on sundinud 1976. aastal Tapa linnas. Parast keskkooli lopetamistasus ta oppima tollase Riigikaitse Akadeemia sojakooli, kust ta suunatiharidusteed jatkama Saksamaa Liitvabariiki. Ta lopetas Bundeswehri ulikooli,soomusvagede kooli, sojakooli ja hiljem ka Saksa armee kindralstaabikursuse.Major Martin Kukk on teeninud Eesti Kaitsevae Scoutspataljonis ja MaavaeStaabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sojalisel operatsioonil AfganistaniIslamivabariigis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoniulem.

Eesti sojalistest missioonidest ehk sellest, mida missioonidel tehakse, miks sinna minnakse, mida missioonisodur tunneb ja motleb, on raamatuid napilt. Enamik sodureid jatab oma loo raakimata. Sageli ei tea lahedasedki, millega ta kaugel kokku puutub, sest perekondi pigem saastetakse. Ja monest asjast ei saagi raakida, ei tohi. Kristo Palsi vahetu kogemus Eesti missioonilt Malisse jutustab ausa ja avameelse loo missioonide korraldusest, soduri sealsest igapaevast ja tema olemise alustalast – perekonnast ja lahedastest. Lugu on tsenseerimata ning ei pruugi monele meeldida. Kuid see-eest paneb see motlema, ja eriti hea, kui paneb motlema soduri, kel kavas missioonile minna. Raamat sobib lugemiseks kaitsevaelastele, nende pereliikmetele, tublidele inimestele, kes peavad plaani kandideerida missioonile, ajakirjanikele, opetajatele ja koigile neile, kes tahavad missioonidest ja seal viibivate inimeste eluolust rohkem teada.***Kristo Pals on kaitsevae allohvitser, kes alustas ajateenistust 1997. aastal ohutorjedivisjonis, kust ta 2002. aastal edutati kaitsevae peastaapi. Nii on ta seal uks staazikamaid staabiallohvitsere. Kristo on labinud Soome reservohvitseride kursuse ja USA sideohvitseri baaskursuse. Missioon Malis oli talle pigem juhuslik kui teadlik valik, selle eesmark oli kogeda uut ja avastada maailma. Kristo on aktiivne riigikaitseopetaja ning suurima riigikaitseopetust korraldava MTU Riigikaitse Rugement juht ja uks asutajaid. Kuid mehel on ka suur kirg ja hobi valjaspool sojavaelase elu – vanatehnika ja saunaskaimine. Teda voib seega tihti naha Ilmandu vanatehnika- ja saunaklubis saunabussis leili votmas voi vana Volgaga noorpaare soidutamas.

Oma elu poordepunkti joudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nork ja haavatav ? nonda motleb suurem osa mehi. Nii jaavadki meeste sisemised voitlused vaid nende endi ja paari vaga lahedase inimese teada. Kuid Vorno on otsustanud sellest ringist valja murda, ja tema raamat vaarib juba ainuuksi seeparast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline konepruuk on korvale jaetud ning lugejal on harukordne voimalus lasta endale asju otse nakku oelda. Kas ta oelduga noustub voi mitte, see on juba tema otsustada. Raamatu teine ja voib-olla hoopis suurem vaartus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul kainud sojalistel missioonidel ule 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida pohjustab pikka aega kestev suletud susteemis viibimine – peaaegu uldse mitte. Vorno raamatuga saab see suur tuhimik taidetud. Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Vornost hoovab! Head lugemist!