Скачать книгу - Kassisaba poisid

Parijoe jutukogumik hallist kulaelust lapse silmade labi koos vaikese inimese roomude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, onnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonakula, Vanaviisi-jutud, Juripaev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, Kattemaks, Siberisse, Matliku Joosep.[…]Viimati kohmas Matliku Joosep kusida, poolhabenedes ja kartlikult: „Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin kusida.” Kalle Kusti taiendas kusimust omalt poolt: „Ja kas puud on samasugused nagu siingi, voi on kuidagi teistmoodi… vooramaa puud, nagu kasvuhoones?” „Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga toepoolest ei maleta, kas nagin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud tahele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]

Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parijoe varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist.Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat opetamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna mangivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlapaev, Kui isa kinkis raamatuid.[…]Rae Jaani vilega oli jalle hada. Meie koorijuht tombas lauba kipra, kuulatas oige teraselt, laskis mitu korda mangida ja kuulatas jalle.„Tseetuur… tseetuur pole oige!”Jalle olime koik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:„Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske mangida. Meil isa jandas meestega mitu ohtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!”Jaan pingutas nuud oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust valja tungida.Koige viimaks prooviti minu viiulit. See oli kull koige haledam manguriist. Hobusesaba-johvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna haal oli oige haledalt kiunuv.Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel paris hasti sisse mangitud.„Kaks neljandikku takti voib siiski kaasa mangida,” oli tema loplik otsus.[…]

Kirjaniku autobiograafiline malestusromaan raagib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis taitis ohtlikke argipaevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pattidest ja poeetidest, soprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nagid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult korvus vihisemas.

Umbes 5000 inimesele koduks olev pisike Kassisaba on Tallinna uks vanemaid asumeid, mis jaab vanalinna, Uue-Maailma, Lillekula ja Pelgulinna asumite vahele. Kassisaba teljeks on pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tanav, mis ulatub tana labi Uue Maailma asumi Parnu maanteeni.Kassisaba tore nimi tuleb suure toenaosusega muldkindlustuse nurgas asuvast korgemast tugipunktist (Katze) valja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest (Katzenschwanz). Uks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea laanekulje ees tanases Snelli pargis. Kassisaba nime (Kassi saba) on selle piirkonna puhul kasutatud 1732. aastal ehk kummekond aastat parast Pohjasoja loppu. Esimestelt sailinud linnaplaanidelt (1688. aasta omal) on naha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. 1797. aasta linnaplaanil on naha, et heinamaad on jaanud ainult Kristiine maa-alale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid pustitatud uhekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlastega. Kindlasti leidus pea igal krundil oma loomalaut.19.sajandi keskpaigaks oli pilt jalle muutunud, Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck kinkis rahvale Wismari ja Adamsoni tanava vahel asuva Falgi pargi, kus meeleolukaid suvepidusid korraldati. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu. Jaak Juske viib lugeja jalutuskaigule mooda Kassisaba labi koigi nende sajandite tanasesse paeva valja. Raamat on jarg Juske Pelgulinna, Kalamaja ja Kelmikula ajaloost raakivatele raamatutele.