| See on nii romantiline! Mitu inimest on mu kasikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on oigus: noor kriisis ameeriklane armub ponevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nous. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Valismaalane saabub keset koige pimedamat talve ja peab jaama ellu sel koige onnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuoudused, kus inimesed soovad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatukke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest voib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. |