| Oli 2003. aasta. Pohjamaa serval pesitsevas vaikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli joudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tootas see tommata lina ule sotsialistliku majanduse laiba ning muuta koik saravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sadeleva laane vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Pohja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nuud pidin tegelema tehtud otsuse tagajargedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sobruneda. Paevad kahanesid rusuvalt luhikeseks ja asendusid pohjamaiste oodega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, varske abikaasa, peatne isa. Kas seda koike olingi ma tahtnud? Justin Petrone |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.