| „Kui tahad suua, mine tanavale kerjama nagu teised,” jatkas vanaema. Mattias kuulas ta ara ja tahtis ema tuppa hiilida, kuid vanaema ei jatnud: „Kas sa ei oska ise minna voi? Ma aitan sind!” Ta vottis vaikese Mattiase kraest kinni ja poissi ukse poole tirides lisas: „Tanav on sealpool, mine!” Ning vanaema viskas poisi tanavale. Mattias ei saanud arugi, kui ta juba valjas oli. Uks murtsatas tema selja taga kova prommuga kinni.Igapaevaelus me tihti ei markagi tanaval hulkuvaid lapsi. Selle raamatu autor on kasvatanud oma peres mitut endist tanavalast. Jutustus „Tanavalapsed” on kirja pandud nende raagitu pohjal. See, mida nad on pidanud labi elama, et endale elatist teenida, et kohutait suua saada, on ebainimlik ja sokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rampsu ja halastamatusega, mis tanavaeluga kaasas kaib. Nad elasid tanaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Vaiksem oli nelja- ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu… „Uus algus” jutustab linnatanaval kasvanud vendade kohanemisest uue eluga kasuperes ning vaikeses kulakogukonnas. Kooliminekueas poisid avastavad, et selles maailmas kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui julmas tanavaelus. Kuigi uus elu toob endaga kaasa ootamatuid muresid, on rohkem siiski roomu sellest, et troostitu minevik jaab uha kaugemale seljataha. |