| Selle raamatuga paneb Eesti teatri elav legend Lembit Anton (s. 1922) varvika punkti oma teatrimalestustele. Kui Eluteatri naitelaval I osa (2012) keskendus peamiselt Lembit Antoni opingutele Moskva Teatriinstituudis GITIS ja II osa (2013) tootamisele Tallinna Draamateatris, siis kaesoleva, III osa fookuses on selgelt moodunud sajandi 60.-ndate – 80.-ndate aastate Tartu teater Vanemuine. Vastasseis ja vagikaikavedu Vanemuise autokraatliku peanaitejuhi Kaarel Irdiga votab tuurid ules kohe nende tutvuse alguses, kui 6-klassilise haridusega ulbe teatrijuht teatab Eesti ainsale korgema haridusega rezissoor-lavastajale Lembit Antonile: „Lavastada saad minu teatris alles parast minu surma, aga naitlejana saad tood nii palju kui soovid. Kui on vahe, kusi aga juurde, saad.“ Kas Lembit Anton seda sai ja mida ponevat Vanemuise teatris veel juhtus, saab hea lugeja aga teada, kui avab kaesoleva raamatu… Eluteatri naitelaval III kuulub viimase, seitsmenda raamatuna ajaloolisse malestuste sarja uldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kuus raamatut: Selles sojas mina ei sure (2007), Maakorraldajad (2010), Kuhu kull koik kulad jaid? I ja II osa (2011) ja Eluteatri naitelaval I (2012) ja II osa (2013). |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.