| «Parsia kirjad» on satiirizanri pohjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Parsia kirjade» huumor ja satiir meile moistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist uleuldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Trooniparija Louis XV-nda alaealisuse tottu hakkas riiki juhtima Orleans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afaar langeb just sellesse ajajarku. Valitseva ringkonna argielu oli uks lopmata pillerkaar, oukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga pohja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Toepoolest, «Parsia kirju» lugedes jaab mulje, et maailm pole mitme sajandi valtel suurt muutunudki. Aga kas siis sedoovritega pole ikka nii? Eks nad seetottu sedoovrid olegi, et aeg pole suutnud nende sonumit kahandada ega ahmastada. … Kaks noort parslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin koik naevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.