| Lauri Leesi saatesonast: Kusida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis kusida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures voime nii uhe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jatta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva sudames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliopikud kas just ohemad, aga espriilt argisemad kull. Daudet' veskijutud viivad meid sooja ja paikeselisse Provance'i, trubaduuride maale, mille varvikullust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis oppisid ning ka Daudet' sunnimaad aeg-ajalt kulastasid. |