| Midagi motlemata, lihtsalt selleparast, et hirm juhtunu parast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu."Sa… oled terve!" Ta kaed sirutusid hertsogi kaela umber ja kui mees ta embusse vottis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled varisesid, ja mees motles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejarel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tosi.Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.