| Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tanavatantsijatarist, kelle umber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hadavaresest filosoof, volgneb talle elu. Kaunis ja tuhine keigar kapten Phoebus voidab ta sudame, vaimuliku dom Frollo pahupidipooratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku kuurakas kellalooja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupuudmatult. Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema pohjakihtide, Imede Oue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI vaiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases jarjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ulemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele. |