| "Vaegade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste alluuridega, mida autor ise tekstis pilamisi «lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks» nimetab. Vaimukas raamat armastusest, kattemaksuihast ja surmast, milles puukidel on taita oma saatuslik roll.[…] “Huvitav, miks sa ei kusi, mis mu kaega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist vaga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu koige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab raakides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei kainudki, leidsin ma kord uhe sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid jaid katki. Ja pallimangijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju koigega,” lopetab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei lopeta ta veel pariselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas mojub see minu protees eriti just tudrukutele.”[…] |