| Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parijoe varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist.Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat opetamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna mangivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlapaev, Kui isa kinkis raamatuid.[…]Rae Jaani vilega oli jalle hada. Meie koorijuht tombas lauba kipra, kuulatas oige teraselt, laskis mitu korda mangida ja kuulatas jalle.„Tseetuur… tseetuur pole oige!”Jalle olime koik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:„Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske mangida. Meil isa jandas meestega mitu ohtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!”Jaan pingutas nuud oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust valja tungida.Koige viimaks prooviti minu viiulit. See oli kull koige haledam manguriist. Hobusesaba-johvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna haal oli oige haledalt kiunuv.Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel paris hasti sisse mangitud.„Kaks neljandikku takti voib siiski kaasa mangida,” oli tema loplik otsus.[…] |