| […]Allee on hamar ja inimtuhi – see vist mojubki mu meeleolule ja ma utlen poolvaljult, isegi ornalt: „Loodame, et minu poisil on koik hasti.” Siis motlen ma Agnesele – korraks kujutlen teda usna selgesti teki all lamamas: ei tea, kas ta vasaku jala natuke moondunud varvas on teki alt valjas voi mitte? – ja jalle libiseb hardusehoog nagu kerge puudutus minust ule. Istun pingile. Mul on siis nuud poeg… Ent see koik on minust kuidagi kaugel. Ma naen kull selgesti, kuid nii, nagu vaataksin binoklisse, mis on valepidi kaes.[…] |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.